Naudingud ei tohi inimest orjastada
Inimesi on maailmas väga palju ja väga erinevaid, kuid kõik on mingi naudingu orjad. Kõige levinum neist on söömisvajadus, mis pakub ka naudingut, sest vaevalt keegi on rahul, kui kõht on tühi. Pigem kiirgab sellest inimesest rahutust, kärsitust ja viha. Korisev kõht on üks nii-öelda sümptom, mis näitab, et inimese naudinguvajadus on rahuldamata, ning et sellest lahti saada, tuleb süüa. Kuid naudingu pidevalt rahuldamisel oled kui ori.
On ka palju teisi naudinguttekitavaid aineid ja tegemisi, seal hulgas näiteks alkohol, narkootikumid, suitsud, seks, adrenaliinirohke tegevus või ka trenni, jõusaali ja lihaste kiire kasvatamise eesmärgil steroidide tarvitamine. Kõik ainult selleks, et inimesel hea oleks.
Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, st vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga.
Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksset rehabilitatsiooni. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel.
Alkoholisõltuvus kujuneb välja pikkamööda, tehes läbi iseloomuliku arengukäigu alkoholi juhuslikust mõõdukal hulgal tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni. Igal isikul areneb alkoholism individuaalse pildi ning tempoga. Mõnel alkoholi liigtarvitajal jääb tõbi pikemaks ajaks püsima kergele astmele, jõudmatagi kroonilise alkoholismi kõige raskemasse staadiumi. Võimalik on ka alkoholismi spontaanne katkestamine, st alkoholi liigtarvitamisest loobumine. Kuid seda suudavad teha vaid vähesed, kuna sellises staadiumis inimesed on alkoholi orjad.
Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemis toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel. Näiteks on botaanikaaias lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda.
Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvuse kaotuseni. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Üldjuhul inimesed ei suuda sellele naudingu "laksule" vastu panna ning jäävadki end süstima või suitsetama.
Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui ka neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju.
Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin. Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine.
Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone. Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini.
Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu sellesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid. Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks (inglise sõnast trip - "reis", "rännak"). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit bad trip ("halb reis"). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid (koletised, ründavad loomad jms). Hallutsinogeenide poolt tekitatud füüsiline sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedamini esineb psüühiline sõltuvus (unehäired, ärevus). Hallutsinogeenid võivad rohkem kui teised narkootikumid vallandada püsivaid psüühikahäireid. Näiteks võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist – inimesel tekib psühhootiline seisund.
Seksisõltuvus on seksuaalse düsfunktsiooni liik, mille korral ollakse sõltuvuses seksist. Sõltuvuse tunnuseks võivad olla tugev tung olla seksuaalvahekorras, võimetus kontrollida seksuaalkontaktide hulka ja sagedust, seksi puudumisel tekkiv tugev pinge- või ebamugavustunne, muude huvide ja tegevuste taandumine seksi ees, võimetus vaatamata seksuaalkontaktide ilmsele negatiivsele mõjule (ebamugavustunne, vigastused, valu, väsimus vms) sellest loobuda. Seksisõltuvuse korral võib seksuaalvahekorrale eelneda pingetõusuga eelperiood ning vabanemistunne seksuaalvahekorra ajal. Kui naistel on ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele häirega, siis nimetatakse neid naisi nümfomaanideks. Tänapäeva meditsiinis räägitakse nümfomaania (nymphomania) asemel hüperseksuaalsusest, mis hõlmab ka meestel esineva satüriaasi.
Enamik teavad, et steroidid on keemiliselt loodud ained, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Peamiselt kasutavad steroide sportlased, paljuski neist kindlasti ka kulturistid. Osasid steroidide vorme kasutatakse meditsiinis - operatsioonidel valu tuimestusena näiteks. Igal juhul nõuab steroidide kasutamine vastava volitatud arsti retsepti ja järelvalvet. Iga mehe keha peidab endas testosterooni, hormooni, mille vajalik määr tagab puberteedieas mehele iseloomulike tunnuste tekke. Anaboolsed steroidid on loodud kunstlikult suurendama testosterooni taset organismis, mis omakorda suurendab järsult mehe seksuaalset iha. Just seetõttu on paljud mehed kasutanud steroide, lootuses suurendada oma peenise mõõtmeid ja võimendada erektsiooni.
Steroidide kasutamisega kaasneb palju negatiivseid aspekte keha jaoks. Enamus neid aineid kahjustab siseorganeid jäädavalt. Meeste suguorganid on sealhulgas ühed vastuvõtlikumad kahjustustele. Steroidide tarbimine võib põhjustada ajutist või püsivat impotentsust. Mõju on niivõrd tugev, et isegi suurenenud seksiiha ei suuda lõpuks erektsiooni tekitada või selle püsimist kindlustada. Ühest küljest suurendavad keemilised ained soodsate olude korral keha (lihas)kasvu meeletult, kuid teisalt võivad mõjuda laastavalt kogu organismi toimimisele.
Viimast tuleks just eriti ühiskonnas avalikkuse ees rõhutada. Steroidid on tänapäeval täiesti kätte saadavad, nii internetikaubanduses kui mujal. See teeb asja eriti ohtlikuks, arvestades kõiki võimalikke kaasnevaid kõrvalmõjusid. Vajalike steroidide kasutamine peaks olema võimalik ainult arstliku järelevalve all- kes teeb vajalikud analüüsid ja korrektuurid manustamises - ja kasutamine üldse eeldaks siiski vastavat meditsiinilist näidustust. Paljud steroide tarvitanud mehed on jätnud perekonnad, kuna see mõjutab ka psühholoogiliselt inimest, tekib suurushullustus. Mida suurem lihas, seda kenam jne. Perekond pole enam nii tähtis kui enda keha. Siinkohal on tegemist orjastumisega naudingule.
Naudingud kõik on nii kaua head, kuni neid saab parajates kogustes. Isegi väike vale samm võib viia sõltuvuseni ning seejärel oled juba tegevuse või aine ori.
Ainete kirjeldamisel on kasutatud andmeid Wikipediast.
