Kogu artikkel, pealkirjast alates on ülimalt vildakas. Sisuliselt jätab selline pealkiri mulje, nagu oleks meestel rooli ronimine lubatud ka juhul, kui nad tõesti ei suuda teistega arvestada. Millest selline vahetegemine?

Miks naised peavad teistega arvestama ja mehed ei pea, kulla artikli autor, "olen ka naine ja mul on kõrini"?

Teiseks EI OLE naised kehvemad autojuhid kui mehed. Kahtlemata on mehed ja naised erinevad autojuhid - nii on naised reeglina kehvemad parkijad, ettevaatlikumad, vahel isegi liigselt ettevaatlikud. Kui mehed kipuvad liikluses kihutama, siis naised enamasti aeglaselt sõitma, mis on ka liiklust segav (aga mitte eluohtlik) sõidustiil. 

Ja kolmandaks laiendab artikli autor oma, mitte eriti rohkearvulise kogemuse kõikidele naistele. Ilmselt olen mina elanud pikema elu kui tema. Igatahes on mind paljugi kordi lombist läbisõitev auto märjaks pritsinud. Kui sellistel puhkudel üldse juhti märgata on võimalik olnud (liikuva auto puhul on see raske), siis enamasti on see pigem olnud mees! Just meestel on loll harjumus "ketsi anda" pea igas olukorras! Nad peavad olema esimesed nii foori taga kui liiklusummikus. Eks ühiskondlik tellimus pluss looduse kutse tingib meeste suurema võitlushimulisuse, ainult minu meelest on rämedalt vale rakendada seda linnaliikluses. Linnaliikluses võisteldes ei ole võitjaid. On ainult kaotajad. Võistlemiseks olgu muud kohad.

Lisaks on just meessoost autojuhid oma võistlushimulisuse need, kes liiklusummikus vaevaliselt tormeldes ei märka näiteks sebra ees õigel ajal seisma jääda ja on nii sunnitud jääma seisma sebra peale. Kuidas peaks ülekäigurada ummistavatest autodest mööda pääsema näiteks lapsevankriga? Kui aga mehele sellisel puhul noomivalt näppu vibutada, saab ta pahaseks, kargab oma ummikus seisvast autost välja ja kukub räuskama. Alles üleeile puutusin ma jälle ühe sellise isendiga kokku.

Ok, naistel on omad vead. Näiteks on enamus roolis telefoniga rääkijaid just naised. Näen telefoniga lobisevaid naisi just siis, kui nad jalakäijaid üle tee lasevad. Meestel on enamasti ikka mõlemad käed ka sellises olukorras roolil. Mobiiliga liikluses lobisemine on ohtlik, raiuge see endale pähe ja ostke händsfrii! Täiesti võimalik, et mõni selline mobiilne naine on ka mind tänaval märjaks pritsinud. Täiesti võimalik - nagu mainitud, on just kihutava auto juhti väga raske tuvastada. Aga veega pritsimine pole eluohtlik! Valesti parkimine on küll vastikult ebamugav, aga ei ole ka eluohtlik.

Kõige ohtlikumad liiklussituatsioonid on raudselt meeste tingitud!

Ent minu elu kõige eluohtlikumad liiklussituatsioonid on olnud raudselt meeste tingitud! Tookord, kus ma talvel suurte lumehangede vahel lapsevankriga mööda sebrat sõiduteed ületama hakkasin - käru ees, mina järel ukerdasime hangest alla, kui nägin õudusega meie poole sõitvat veoautot. Sikutasin rasket käru meeleheitlikult tagasi. Sellistes surmasituatsioonides jäävad näod eredalt mällu ning see idioot, kes veoauto kiirust kahandamata minust mööda roolis, oli mees. Teinekord suvel, maal, kõndisin jälle lapsekäruga mööda parempoolset teeperve - mulle sõitis vastu sõiduauto, tema taga veoauto, kes hakkas veidi enne minuni jõudmist sõiduautost kitsal maanteel mööduma... tehes seda nii, oli ühel hetkel täiega vastassuunavööndis. Kui ma poleks kiiruga koos vankriga kraavi tagurdanud, oleks minust ja lapsest pannkook järel ja kollane ajakirjandus saanuks palju intrigeerivaid pealkirju! Aga seda, et veoauto roolis oli mees, jõudsin ma näha enne, kui ta hakkas ohtlikku manöövrit sooritama. 

Samamoodi oli mees see autojuht, kes keerulisel ristmikul mul üle talvesaabaste varvaste sõitis. Tema küll taipas auto seisma jätta, minu juurde joosta ja küsida, kas kõik on OK. Oli küll OK ja ma tänan siinkohal ühte vähestest autojuhtidest, kes on viitsinud oma fopaa tulemuste vastu huvi tunda. 

Niisiis... Mis oleks moraal? Moraal oleks see, et INIMENE, kui sa ei oska teistega arvestada, ja kui sa ei saa oma masinaga hakkama, siis ära liiklusesse roni. Mine, harjuta kusagil platsi peal. Moraal oleks ka see, et palun, inimesed, kui te istute autorooli, ärga olge mehed ja naised... olge pigem inimesed.

Mehed, ärge kõvatage, naised, ärge eputage

Mehed, ärge kõvatage! Unustage oma võitlushimu ja keskenduge logistikale! Isegi maanteel - palun ärge kimage eessõitjast iga hinna eest mööda, tema taga võib olla mõni hapram liikleja, jalgrattur või lihtsalt jalakäija! Liiklus ei ole võistlus. Liiklus peaks olema koostöö.

Naised, ärge eputage! Naiselik multitaskingu võime, st võime tegeleda korraga mitme asjaga, on kurikuulus, ent autorool ei ole koht, kus seda võimet rakendada! Autojuhtimine nõuab niigi mitme asjaga korraga tegelemist - sa pead tegelema nii autoga, tähele panema teisi liiklejaid, kui ka liiklusmärke - ja selle kõige vahele EI MAHU telefoniga rääkimine, oma meigi parandamine ja kõrvarõngaste või sukkade vahetamine.

Jah, ja lisaks - pange lapsed turvatooli ja kassid puuridesse. Nende endi huvides. Mingi kanatsemine teemal "minu laps absoluutselt ei talu turvatooli" või kõvatamine: "mina olen nii hea autojuht, et ma ei pea oma last nagu koera rihma panema" on õigupoolest lihtsalt õõvastav. Mina kutsun politsei, kui sõitvas autos ilma turvavarustuseta titte näen! Minul on lastest kahju.

Autojuht... lihtsalt. Palun ole inimene.