Naine pihib: ma ei oska tantsida, õmmelda ega süüa teha, kas minusuguseid luusereid on veel?
Tundub ehk mõnele uskumatu, aga ma tõesti ei oska triikida, tantsida ega väga süüagi teha, kuigi päris nälga ka ei jää, sest pasta, hakklihakaste ning kartulipudruga tulen toime.
Järjest enam tunnen aga, et mul on kodundusoskustes ränkasid puudujääke — mida peaksin ma tegema lihakäntsakaga? Ahju? Pannile? Aga mis temeperatuuril ja kui kaua? Müstika! Ja õmblemine. No ma tõesti ei tea, kuidas see rebenenud taskuõmblus muu kui traageldusega kokku köita ja siis sõlm peale pusserdada.
Mu ema pole kunagi suurem kodukana olnud, seevastu vanaema, kelle juures aastaid elasin, oli kõike seda — triikis taskurättegi, keetis iga päev kolm täis toidukorda, küpsetas üheks õhtuks nelja sorti pirukaid, koristas sahtlid põhjani mängleva kergusega ja tikkis kardinale liiliaid, samal ajal laudlinu heegeldades ja ahju küttes ka veel.
Kuigi mõned asjad on mulle isegi ehk külge jäänud ja vahel endagi üllatuseks ajusoppidest meenuvad, siis näiteks sõna pidu või pulm peale tõusevad mu ihukarvad eriti püsti — 1) ma ei oska tantsida ja mu elukaaslane kipub seda närvidelekäivalt sageli mainima 2) mul pole halli aimu, kuidas triikida pükstesse viike või saada hakkama triiksärgi sirgeksajamisega.
Ausalt — kooli käsitöötunnis heegeldasime kõikvõimalikes tehnikates pajalappe ja üks kord (vau!) õppisime mingi kipaka pliidi ääres kaerahelbekäkke ka tegema. Thats it! Küll aga olen veetnud loendamatu arvu tunde matemaatikat, ajalugu “õppides”, millega täna peale hakata pole miskit, sest ka need teamised on säilinud äärmiselt pinnapealsel tasemel.
Tunnen südamest, et vajaksin kodunduskursust ja ei saa aru, kas see on vaid minu probleem või on ka teistel minuvanustel naistel vajakajäämisi kodundusvallas. Ja mis kõige tähtsam, kuidas ja kus seda muuta? Tahan olla kodus sama hea kui olen oma töös ja mitte karta triikrauda, lihatükki ega muusikat, mis kõlab nagu peaks tantsima… valssi? Tangot?
