Olin väga pikki aastaid üksi, kasvatasin lapsed suureks. Raske oli, aga hambad ristis vedasin läbi. Kasuisa neile otsida ei soovinud. Kümmekond aastat hiljem leidsin enese kõrvale kellegi, kellest arvasin saavat suurepärase sõbra, armastuse ja kaaslase elu lõpuni. Tänaseks olen oma elukaaslasega elanud koos kolm aastat, sellest aasta oleme ka kihlatud. Ta väidab, et armastab mind ja olen kogu tema elu. Olen püüdnud olla hea naine, jätnud kõrvale paljud oma tegemised, et koos ilusaid ühiseid hetki veeta, üllatusi ja seda sooja kodutunnet, et sind oodatakse, pakkuda.

Tänaseks päevaks ei usu aga ma enam sõnagi tema jutust. Kaks aastat tagasi kahtlustamata ja juhuslikult avastasin, et ta pidas kirjavahetusi teiste naistega. Kirjad olid nilbed. Enamik neist naistes olid keskpärased, võiks öelda et isegi mitte just kõige kaunimad — korpulentsed ja kergelt lohaka välimusega. Olin nii suures šokis, abitu, meeleheitel ja nii pettunud. Nii pettunud, et isegi sõnu selle kirjeldamiseks ei oska ritta panna.

Korraldasin suure skandaali ja olin valmis lahku minema lootes, et kui ma annan selgesõnaliselt teada, et selline asi mulle ei meeldi, siis ta lõpetab, sest kardab mind kaotada. Toona arvasin, et sellest piisab. Ma ise elan reegli järgi — ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse. Tema elab reeglite järgi, et kui korra juba tüli olnud, siis rohkem sellest ei räägita.

Mitte midagi pole muutunud, ikka käib petmine ja vassimine edasi. Tekkinud on uued ohvrid, kellele ta kirjutab, kui ilusad nad ikka on. Kahjuks pole neid naisi üks. Ilmselgelt iga neist üksikindiviididest arvab et ta on ainuke. Ja need rumalad naised, et nad ongi kõige-kõigemad. Mehe hirm vahelejäämise ees on nii suur, et valvab oma telefoni ja arvutit ööpäevaringselt, pidevalt kahtlustab, et keegi teab tema paroole. Rumal mees, sellise käitumisega tekitabki ju kahtluseid..

Vaikselt oma mõtteid mõlgutades tahaksin ma esitada sellistele meestele küsimuse — kas te ise tahaksite, et teie naisel käib netis flirt erinevate trossidega? Eriti just teie, kes te lähete hommikul tööle teadmisega, et teie naine on just see õige — nii truu ja armastav? Kas te ise saate aru, et te õõnestate oma olemasolevat suhet ja sealjuures tahate et teie naine armastaks teid tingimusteta, oleks seksikas ja flirtiv? Kas te kordagi olete enesele esitanud küsimuse, et äkki te oma käitumisega olete rikkunud kogu kire, seksi ja läheduse? Milline naine tahab kirglikult armastada meest, kes hetk tagasi kirjutas oma armukesele kui seksikas ta on.?

Kahjuks sellist naist ei leia. Sellise mehe naine on õnnetu. Äkki peaks selline naine omakorda otsima netiavarustest lohutust?

Või peaksin ma küsimuse suunama hoopis naistele? Kallid naised, kas te tõesti arvate, et olete selles valedevõrgus ainsad? Kas tahaksite, et teie mees teile midagi sellist teeks?