Muruniiduk, lehepuhur, lumepuhur – kaua võib?
Mis värk on üldse selle looduse kontrollimisega? Kõik olgu sirge ja sile ja puhas – ei midagi loomulikku või looduslikku! Okei, ma ei soovi libedatel lehtedel uperkuuti käia ega talvel põlvini lumes sumbata. Mingid piirid võiks siiski olla.
Aga sellepärast ei pea ju iga viimast lehekest põõsa alt ära puhuma. Ja mis värk selle muruga on? Inimesed võivad hullumiseni muru niita. Isegi kui müra kõrvale jätta, siis palun seletage, millisel inimesel pole muud teha, kui murust spetsiaalse vahendiga võililli eemaldada?
Käisin hiljuti Otepää kandis ja nutt tuleb peale, kuidas inimesed on keset kaunist loodust maja ümbruse asfaldiga katnud, et ikka kümme maasturit parkima mahuks. Suured puud on ka loomulikult maha võetud ja nii nad siis elavad keset lagedat oma kivipõhjaga platsil. Milleks siis üldse maale minna? Kiviplatse on linnas ka.
Kiidame Eestimaa loodust, aga paljud seda üldse hinnata oskavad? Looduse loomulikku ilu, ma mõtlen. Kui selline "loodusearmastaja" on oma krundil lõpetanud, võtab ta ATV ja kihutab põllul ringi. Et oleks ikka selge, kes ruulib, ja viimanegi metsloom pakku pageks.
Andke endale aru, mida te teete ja milleks! Ehk jätkuks mõistmist ka nende jaoks, kes inimest looduse krooniks ei pea. Ja natuke vaikust ning rahu kuluks ka ära.
