Hommikul ärgates lähme esimese asjana hambaid pesema. Keerame kraanist vee vulisema ning alles siis hakkame hambaharja otsima. Meie jaoks on täiesti tavaline, et kraanist tuleb puhas vesi, mida me ka siis raiskame nii, kuidas jaksame.

Samal ajal läheb teisel pool maakera üks mees magama, kuid tema ei saa enne seda oma hambaid puhta veega pesta, sest ligi kolmandikul meie planeedi rahvast puudub puhas ja joogikõlblik vesi. Kui meie keeraksime hammaste pesemise ajaks kraani kinni, võiksime säästa kuni 20 liitrit vett päevas. Tuleb mõista, et ühel päeval võime ka meie ollas samas olukorras, kus praegu on see inimene teisel pool maakera. Arvestades paljude majanduslikku olukorda, oleks see suur võit ka igakuiselt veearvetelt.

Tänapäeva üha autostuv maailm põhjustab palju keskkonnaprobleeme. Üheks neist on õhusaastatus. Inimesed peaksid oma igapäevaseid harjumusi muutma keskkonnasõbralikumaks. Näitkes kasutades suure maasturi asemel keskklassi autot, säästaks 20 000 km läbisõidu juures ligi 1000 eurot. Üheks alternatiiviks oleks muidugi ka jalgsi käimine ja rattaga sõitmine, kuid vaevalt, et kogu maailm unustab mugavad autod ja hakkab jälle hobukaarikutega ringi sõitma.

Tänapäeva emade elu on muutunud väga mugavaks võrreldes nende emade eluga. Olemas on nii automaatpesumasin kui ka ühekordse mähkmed. Kuid see mugavus põhjustab palju kahju meie keskkonnale.

Iga beebi tekkitab umbes 600 kg mähkmeid aastas, mis lagunevad prügimäele sattudes ligi 500 aastat. Kuid see on tänapäeva arenevas ühiskonnas paratamatus. Vaevalt, et keegi tahab või viitsib hakata jälle jändama korduvkasutatavate mähkmetega. Alternatiiviks oleksid ka mudiugi ökomähkmed, kuid need on tavalistest palju kallimad ja nii mõnelgi pole lihtsalt sellist lisaraha välja käia.

Iga inimene saab looduse heaks midagi ära teha. Enamik keskkonna probleeme on tekkinud meie mugavusest mitte käia jalgsi või mitte pesta mähkmeid. Hoidkem kokku oma mugavuse pealt, et pakkuda ka tulevastele põlvkondadele õigust hingata puhast õhku ja juua puhast vett!