Mõni isa on suurem emalõvi kui päris ema selleks kunagi võimeline oleks

Isasid ülistatakse kord aastas - nimelt isadepäeval. Kuid miks jäetakse ülejäänud 364 päeva aastast isad tahaplaanile ja seda vahel täiesti ebaõiglaselt? Kohati võiks öelda, et isadele tehakse lausa ülekohut.

Paljud suhted kahjuks purunevad ning eriti kurb on see siis, kui suhte jooksul on sündinud ka laps(ed). Kui laste jagamiseks läheb, siis üldjuhul jäävad lapsed emaga. Kui käija kohut, siis ka kohus on enamjaolt ema poolt. Isale antakse vaid mõni päev oma lastega ning pannakse alimendid peale.

Paljudel juhtudel peaks olema olukord hoopis vastupidine, sest paljud isad on palju hoolivamad ja armastavamad kui mõni ema üldse suudab olla. Aga seda tõestada on keeruline - selle jaoks, et teha üldse selgeks, et isa on suuteline oma lapsi kasvatama, peab see isa väga pika ja okkalise tee läbi käima.

Ning ka peale seda, kui isa on saanud õiguse lõpuks oma lapsi kasvatama hakata, suhtutakse temasse nagu ta oleks ei-keegi. Eriti ametlike asju ajades. Näiteks kord ühes ametiasutuses küsiti ühe isa käest, et "miks te üldse oma lapsi tahate? Kuidas saab sellist küsimus üldse küsida? Paljudes asutustes küsitakse hoopis ema või siis nõutakse lisaks ka tema kohalolekut. Kuid miks? Kas isa ei ole siis samaväärne lapsevanem kui ema?

Muidugi on ema see, kes kannab esimesed üheksa kuud last ja ta sünnitab. Kuid ülejäänud aeg? On ju ometi võimalik, et isa on rohkem lapsele isegi mõlema vanema eest kui mõi ema. Öeldakse ka, et ema pole see, kes sünnitab, ema on see, kes kasvatab. Ning vahel suudab ka isa seda tõesti palju paremini, kui ema seda kunagi suudaks.

Ma tunnen ka isiklikult ühte isa, kes on pidanud oma laste kasvatamisega ränka vaeva nägema, kuid ta tegi kõik selle nimel, et ta lapsed temaga jääksid peale lahutust. Ning see isa on terve elu olnud oma lastele parem lapsevanem, kui nende laste bioloogiline ema seda iial suudaks. Ning just see isa on näide, et isad armastavad ka oma lapsi ning hoiavad ja kaitsevad neid. Just tema on kaitsenud ja armastanud oma lapsi nagu tõeline emalõvi.

Muidugi on olukorrad ja situatsioonid erinevad, kuid isasid ei tohiks maha teha nii kergelt. Ka isad on võimelised kasvatama oma lapsi ning kõik emad ei ole alati teab-mis pühakud.