Mis on juhtunud isade ja poegade vahelise sidemega?
Olen sageli mõelnud sellele, et vanaisade ja isade pärand on lausa hääbumisohus. Naiste käsitööoskust antakse endiselt edasi põlvest põlve, söögitegemise oskust samuti. Aga kuidas on lood puutöö, autoremondi ja põllutöödega? Kas need kaovadki koos meie isade ja vanaisadega?
Võib-olla pole sellistel oskustel ja töödel tänapäeval enam kohta. Neid polegi vaja ja need on hukule määratud? Vanasti oli palju selliseid töid, mida isa ja poeg või vanaisa ja lapselaps said koos teha. Tegelikult polegi kõige tähtsam see, mida tehti, vaid hoopis koos veedetud aeg. Poiss näeb, millega mehed tegelevad ja ta saab seda õppida kõige turvalisemas ja usalduslikumas õhkkonnas - oma isa või vanaisaga. Selliste tööde käigus õpitakse usaldust, koostööd ja loomulikult tekib tugev side põlvkondade vahel.
Mis tuleb tänapäeval nende tegevuste asemele? Mida saavad isad ja pojad või isad ja tütred tänapäeval koos teha? Sporti näiteks. Aga õhtul kodus? Arvutimänge mängida? Võib-olla tõesti parem see kui mitte midagi.
Imetlen näiteks oma isa, kes oskab kõiki neid traditsioonilisi vana-kooli asju: maatöid, puutööd, autoremonti. Kui mingi asi vajab parandamist, ei heiduta teda see, kui tal päris õigeid vahendeid käepärast pole või kui ta täpselt ei tea, kuidas seda teha. Ta mõtleb alati midagi välja! Leiutab, katsetab, asendab. Minu arvates on see väga lahe! Vaat see on probleemide lahendamise oskus ja nutikus.
Mulle meeldib vaadata, kuidas isa minu lapsega (oma lapselapsega) toimetab. Ta on rahulik, seletab, õpetab. Minu arvates on need hindamatud väärtused, mida ta edasi annab. Nii mulle kui lapsele meeldib kuulata, kui ta räägib sellest, kuidas vanasti töid tehti, kuidas elu käis, millised olid mured ja rõõmud.
Kindlasti ütleb nii mõnigi, et tänapäeval polegi vaja autot ise remontida. Võib-olla mitte, kuid eks peab siis ka rahakott paks olema, kui soovid, et kõik tööd keegi teine sinu eest ära teeb. Pealegi - oled sa kindel, et oskad selle arvelt alles jäänud vaba aega mõistlikult kulutada? Või istud ehk terved õhtud teleri ees?
Kus on raamatud vanaisade lugudest? Vanaisade ja isade töödest ja toimetustest? Võib-olla on see hääbuv põlvkond mehi, kes oskab veel midagi oma kätega teha. Kes teab, millal künda ja külvata. Ehk oleks viimane aeg see pärand kuidagi jäädvustada.
Usun kõigest hoolimata, et pigem tõusevad need kunagi taas rohkem au sisse. See on ainult aja küsimus.
Olen tähele pannud, et mõned isad arvavad, et hakkavad lapsega tegelema siis, kui saab nö koos kalale minna või midagi asjalikku teha. Mina arvan, et lapsega peaks ka isa tegelema ikka beebist saati, sest nii tekib parem side ja harjutakse teineteisega. Eks emadel on muidugi võimalik kõrvalt vaiskelt suunata. Muidu võib juhtuda, et selleks ajaks, kui laps saab koos isaga kalale minna, on juba veidi hilja, sest laps võõristab isa ja viimane ei oska jälle omakorda lapsega arvestada. Koos kasvamine toimub ikka esimesest eluhetkest saati.
Tervitan kõiki isasid ja vanaisasid saabuva pidupäeva puhul ja loodan, et neil jätkub järeltulevate põlvede jaoks aega ning et järeltulijatel jätkub huvi neilt õppida ja nendega koos aega veeta.
