Mis juhtub, kui koolis on 6 vetsu 1000 õpilase peale
Tihti "põhjendatakse" oma juttu sellega, et omal ajal sai küll nii olla ja keegi ei virisenud. See on täielik teadmatus ja isegi päris rumal jutt. Esiteks ei või iial teada, et keegi ei virisenud. Ikka oli neid, kes puudusi märkasid. Teiseks on seda hea öelda täiskasvanutel, kellel töökohas on nüüd normaalsed tingimused. Väidetakse ka seda, et muidu ehk ongi liiga mugav. Aga miks ei võiks elu kooliõpilaselegi mugav ja toetav olla? Kas õpilased ei peakski end koolis hästi tundma?
Hädavajalikud muutused koolis
Hiljuti ilmus artikkel koolitualettidest, mille olukord nii mõneski koolis täiesti allapoole arvestust on. Olin autoriga nõus, eriti veel selle koha pealt, et pole vaja osta moodsaid tehnikavidinaid, mida väga harva kasutatakse, kui koolis isegi normaalset WC-d pole. Nii palju annaks koolile juurde just head käimlatingimused.
Kodudes on ju täiesti elementaarne, et tualetipotil on nupp olemas. Koolis pole isegi sellist väikest asja. Küsitakse, et miks lastele euroremont, kui nad ise lagastavad seal. Teadmiseks kõigile - see tuleb koolist ja kodusest kasvatusest, kuidas tualetis käitutakse.
Minul oleks tuua just üks hea näide. Nimelt ühes minu poolt läbitud koolidest tõesti hoolitakse lastest. Seal tehti ära euroremont, kus WC-d olid tõelised paleed! Ja teate, need ei muutunud haisvaks ja rõvedaks isegi mitme aasta jooksul. Seda seetõttu, et tegelikult lapsed oskavad hinnata seda, kui nende heaks on midagi toredat tehtud.
Teiseks oli muidugi olemas koolikoristaja, kes iga päeva lõpus kõik WC-d ära koristas. Mitte, et seal oleks maha lastud vms, vaid see on täiesti normaalne, kui koolikoristaja väheke õhutab ning korra eest hoolitseb. Enda kodutualette ju koristatakse ka päris tihti, kuigi ka seal ei käituta hoolimatult. Selles koolis oli kokku ca 15 tualetti 200 õpilase peale (nii üksiktualetid kui ka ühistualetid). Õpetajatele olid veel omad.
Praeguses koolis pole minu arvates mingit hoolimatust õpilaste poolt vähemalt tütarlaste tualeti koha pealt, kus tingimused on tõesti halvad. Küsitakse, et miks ei lasta vett peale. Aga sellepärast, et pole äravoolu, sellepärast, et pole nuppu. Mina vähemalt olen selline inimene, kellel on päris piinlik jätta oma hädasid allalaskmata, kuna teine inimene on ju kohe pärast mind tulemas.
Ma ei saa siiani aru, miks pole osasid läbipõlenud pirne äravahetatud ning miks osadel ustel lukke pole. Samuti puuduvad pabersalvrätikud pärast käte pesemist nende kuivatamisel. Ka tualetis puudub tihti paber. Soojusega pole hullu, sest aknaid pole. Võib isegi arvata, mis hais sinna tekkinud on ligi 50 aastase kasutamise järel. Nende probleemide parandamine on minu jaoks täiesti koristaja teha. Tekib küsimus, et kas ta üldse koristamaski käib. Koolis on ca kuus tualetti ligi 1000 õpilase peale.
Oluliseks oleks ka koolide soojustamine, sest soojus on küll selline asi, mis igale inimene meie talvekliimas oluline on. Tean nii mõndagi, kes koolivastane on just seetõttu, et koolis külm on, mõnikord käiakse seal isegi jopedega. Hommikul unisena tulles, muudab mindki tigedaks külm klassiruum, kus õppimisele keskendudagi on raske.
Vahetunniks tehakse veel ventilatsiooni puudumisel aknadki lahti ning tagasi klassi tulles oleks justkui õues. Probleemi teatakse, see on ka vanemate poolt teemaks võetud. Ja mida sellele vastatakse - raha ei ole! Jällegi siin tekib küsimus, et miks poleks võinud telerite, projektorite ja puutetundlike tahvlite asemel kooli korralikult ära soojustada, muidugi koos uute akende ja ventilatsiooniga.
Olen kindel, et paljude nende minu jaoks mõttetute kulutuste asemel oleks võinud kooli soojaks teha. Aasta tagasi vahetati välja kõik õpetajate toolid, mis sellest, et õpetajatel juba üsna mugavad pehme kattega toolid olemas olid. Ja sellele olevat üsna suur summa kulunud, kuna toolid on hästi mugavad ja head. Muidugi on tore, et õpetajatel on hea, aga kool on ju siiski õpilastele. Peale selle tean, et ühes teises koolis käib praegu uus soojustamine, kuigi euroremont tehti vaid mõned aastad tagasi ning koolis oli pärast sedagi juba soe. Mul tekib küsimus, et miks on vaja sellist ebavõrdsust. Vastumeelne on kooli tulla, kui on teada, et keegi sellisest tõsisest probleemist ei hooli.
Välimuse poole pealt oleks minu arvates tore ka see, et koristajad kord päevaski kooli ära koristaksid. Kool on küll suur, kuid koristajate töö on see puhtana hoida. Tihti on põrandad väga mustad ning liivased ja liiv isegi ei kao, kuna ainult märja lapiga ei anna kõike kokku korjata. Lihtsam oleks tolmuimejatega, millega saaks ära võtta nii liiva kui ka tolmu, kuid neid ilmselt koolis pole.
Kuid miks põrandad üldse liivased on? Seda seetõttu, et kuigi meie koolis on kohustuslikud vahetusjalatsid ning õpetajad neid ka iga hommik hoolikalt kontrollivad (vahetusjalanõudeta garderoobist edasi ei pääse), siis õpetajad ju käivad ikkagi õuejalanõudega sees. Kord peaks kehtima kõigile, vaid siis on sellest kasu.
Muidugi teevad ka oma osa õpilased, kes mõne teise vahetunniajal saapad jalga panevad, kuid samas ma saan neist aru - vahetusjalanõudega on vahel tõesti külm. Kindlasti aitaks olukorda parandada jällegi remont, seetõttu, et kasvõi hästipestavaid põrandaid on koristajatel hea pesta. Praegustel lihtsalt kogunebki mustus nende üüratute põrandapragude vahele.
Veel toredaid muutuseid koolielus
Igal hommikul kooli minnes on näha väga palju lapsi. See on ju väga hea, kuid koolis sees olles on näha massilist ülerahvastatust. Oma garderoobi jõudmine võtab aega vähemalt 5 minutit, kuna see rahvahulk on lihtsalt nii suur. Klassidesse jõudmine on omajagu probleem nii enne tunde, kui ka vahetundide ajal. See trügimine ning tõukamine on selline nagu mingi suure ürituse ajal.
Ei pääse kõrvalkorididori ega sööklasse pöörama, kuna inimeste hulk on nii suur. Seda aitaks parandada minu arvates see, kui õpilased võiksid vahetundide ajal klassis olla. Ma saan aru jah, et klassi on vaja õhutada, kuid isegi õpilaste klassisviibimisel annab seda teha. Palju hullem on lihtsalt see, kui õpilased kas seisavad või istuvad kitsas koridoris seinte-klasside ääres ning takistavad sellega niigi suures koolimajas liikumist.
Viimaste vahetundide ajal pole asi nii hull, kuna siis lubavad paljud õpetajad juba klassis olla. Selle vastu aitaks ka muidugi mingi puhkeruum õpilastele, seda aga ilmselt ei tule. Häiriv on ka vahetunni ajal klassikeeld selles mõttes, et kuna pinke pole, siis õpilased istuvad alatihti sellel mustal ja liivasel põrandal, selg vastu külma seina.
Hommikust melu garderoobides annaks vähendada nende ümberpaigutusega. Näiteks nooremad õpilased tagapool, kuna nad tulevad vanemate ning väga suurte kottidega. Siis ei peaks nendest mööda trügima. Samuti võiks olla eri kooliastmed eraldi korrustel või majapooltes.
Õpilasesõbralik oleks ka see, kui nad ei peaks mööda maja rändama. Osades koolides on olemas koduklass, kus enamik tunde toimuvad. See oleks hea variant kõigis koolides, kui ei peaks pidevalt suuri kotte üles-alla vedama. Eriti tore oleks see variant väikeste laste puhul. Õpetajatel ju pole raske võtta vastava klassi õpikut ja töövihikut endaga kaasa.
Muidugi öeldakse jälle, et õpilased liigutagu end. Siin võiks aga öelda, et miks õpetajad seda ei tee. Nemad istuvad tihti vahetunniajal soojas õpetajatetoas või enda ruumis arvuti taga. See aitaks samamoodi vältida ummikuid koridorides. Kusjuures koduklassi variant töötab väga edukalt, eelnevas koolis nimelt nii oligi. See aitaks vältida ka ruumipuudust, kui igal klassil oleks vastavalt neile kohandatud klass. Kuna meil on praegu ühes tunnis nii, et kaks lauda jääb puudu ning õpetaja tõstab käed üles ja ütleb, et ta ei saa midagi teha.
Minu arvates on õpilastel hea õppida valgusküllases, puhtas ja hubases koolimajas, sest mul on endalgi meeles see hea tunne, mis oli mul siis, kui õppisin eelmises koolis. Tundus, nagu läheks koju, sest ka meie endi kodud on ju puhtad ja meile võimalikult mugavad. Õpilastele aitab head meeleolu ning tuju tekitada lihtsalt sellega, et kooli õdusamaks muuta. Ka aitab see, kui õpilased teavad, et nendest hoolitakse.
Tuju muutub ju ka siis halvaks, kui kodus on külm ning must, toad on segamini ja valitseb hämarus. Minu arvates on mugavus õpilastele just vajalik, et saaks täielikult õppimisele pühenduda, sest eemale ei hajuta tähelepanu mitte ainult kaasõpilane, vaid segavad mõtted. Mõtted sellest, et saaks koju sooja või koju tualetti. Mõtted sellest, kui tore oleks see raske koolikott ükskord nurka visata.
