Mis juhtub, kui Eesti Rahvusraamatukogu täielikult digitaliseeritakse?

Viimasel ajal on palju olnud juttu plaanist Eesti Rahvusraamatukogu täielikust digitaliseerimisest. Näiteks teaduskirjanduses juba domineerivad e-raamatud ja selle peale ütles Eesti Rahvusraamatukogu direktor Janne Andersoo: “Teaduskirjanduses e-raamatud juba domineerivad. Kui teadlased loevad e-raamatuid suuremate tõrgeteta, siis teevad seda varsti ka kõik teised lugejad.” Seega suhtutakse raamatukogu digitaliseerimisse täie tõsidusega, kuid sellel on ka mitmed takistused.

E-raamatukogu teostamisel on roheksti probleeme autoriõigustega; tehniliste ja rahaliste võimaluste nappus. Kas on üldse tagatud see, et kui ideaalne digitaalraamatukogu unistus saab tõeks, et inimesed seda ka aktiivselt kasutama hakkavad?

E-raamatu kasutamiseks on vajalik muretseda endale luger. Lugeri hind jääb saja euro kanti. See hind on enamikule inimestest liiga suur. Poest ostes on raamatu hind tihti ka 20 euro ringis. Kuid raamatukogust laenutamine on igati kättesaadavam ja odavam kui luger või raamatupoed.

Lugejaks registreerimisel ei ole tasu ja kui raamat rikkumata ja õigeagselt tagastada, ei lähe see midagi maksma. Seega on raamat trükisena raamatukogust odavam ja luger pole võimaldatav.

Raamatuid trükise kujul pooldab kindlasti vanem generatsioon. Raamatul on juba oma hõng ja käes hoides on reaalsem tunne. Ka on lugerist lugemisega silmadel vaja kohaneda. See on harjumatu ja vanemad inimesed ei oska seda käsitleda.

Siiski saab ka tuua välja lugeri hea külje — kompaktsus. Saad kaasas kanda mitmeid raamatuid, vaid ühes lugeris, mis hästi kotti mahub, selle asemel, et sinna mahutada mitu paksu trükist.
Nii digitaalraamatukogu pooldajaid ja vastu seisjaid leidub mõlemaid. Kui kaugele selle idee teostus aga tegelikult jõuab selgub ilmselt alles tulevikus.