Rõõmustan minagi koos teiste eestlastest spordihuvilistega meie meeskonna heade tulemuste üle viimastel kuudel. Pärast aasta keskel läbitud mõõna on olnud väga hea vaadata, kuidas mehed ennast kokku võtsid ja midagi ära tegid. Esimest korda saavutati reaalselt midagi, mis maailma pilgud meie vuti poole pööras. Nüüd oleks viimane aeg ka jalgpallifänluses samm edasi astuda ja ka seal vallas midagi saavutada.

 

Viimasel ajal võib igapäevaselt lugeda mingist täielikust jalgpallibuumist meie vabariigis. Näiteks käis 15. oktoobril Tallinnas toimunud vutilahingut Levadia ja Tammeka vahel vaatamas 40 pealtvaatajat. Pealinna pikaaegne esiklubi mängis Tartu parimate poiste vastu, kellest mitmed on juba koputamas ka koondise uksele. Levadia ise on alati tootnud meile legendaarseid jalgpallureid ja ka praegusel hetkel on nende nimekirjas mitmeid säravaid nimesid.

 

Meeldetuletuseks meie jalgpallibuumi läbi elavale rahvale tooksin välja mõned nimed, kes esindasid Tallinna Levadiat aastal 2007 Eesti meistriliigas. Tiimis oli sellel hetkel mitmeid vanu tähti nagu näiteks Kaalma, Lemsalu, Nahk ja Zelinski, kuid kõige olulisem oli see, et nendega koos arenesid meie koduses liigas noored mehed nagu Kaimar Saag, Ats Purje, Taijo Teniste, Sander Puri ja Sergei Lepmets. Mehetegusid tegid tol ajal Levadia eest Konstantin Vassiljev, Aleksandr Dmitrjev ja Tarmo Kink. Just Levadia oli see tiim, kus mitmed meie tänase koondise võtmemängijad koos Eesti vanameistritega sellisteks jalgpalluriteks arenesid, nagu nad hetkel on. Levadia valmistas nad ette astuma järgmist sammu oma karjääris.

 

Hetkel meistriliigas liidrikohta hoidva FC Flora samas voorus peetud mängu käis vaatamas 60 jalgpallibuumis inimest. Ilmselt hetkel meie kõige andekamaid noormängijaid omav meeskond mängib kodumänge väga mõnusal ja ilusal staadionil Kitsekülas. Mängude pilet on odav ja staadion kesklinnast 10 minuti kaugusel. Ometi on kodumängude keskmine pealtvaatajate arv olnud 272 ning seegi number on nii kõrge tänu mõnele üksikule Kalju ja Levadiaga peetud mängule, mis imekombel ka rahvas väikest huvi tekitasid. Poisid mängivad iga teine nädalavahetus kõhedusttekitavalt tühjal staadionil.

 

Kes veel sealt tühjalt staadionilt tuule tiibadesse saanud on? Näiteks 2004 aastal moodustasid Flora kaitseliini Teet Allas, Enar Jääger, Ragnar Klavan ja Raio Piiroja. Samas meeskonnas mängisid veel Sander Post ja Joel Lindpere. Noored said eeskuju võtta sellistelt rekordinternatsionaalidelt nagu Marko Kristal ja Martin Reim. Ja ka sellel ajal olid mehed sunnitud mängima heal juhul sajakonnale kodumaa vutihuvilisele.

 

Ja mehed mängisidki! Ei andnud alla, ükskõik kui kehv see ilm parajasti oli või ükskõik kui vähe fänne neil oli. Poisid ei lõpetanud oma karjääri ära tänu sellele, et tingimused staadionitel tihtipeale väga kehvad olid. Pingutati siis ja tehakse seda siiani. Kõik ainult Eesti jalgpalli nimel!

 

Nüüd on kätte jõudnud see hetk, kui need samad mehed on teinud tuhandete eestlaste meeled rõõmsaks ja me kõik oleme uhked selle saavutuse üle. Minule on tulnud ligi mitmed väljamaalased erinevatest riikidest ja siiralt õnne soovind. See on uhke tunne.

 

Koondislased on palju aastaid endast kõik andnud. Läbi suurte raskuste pingutanud lõpuni. Ja kuidas vastab eesti jalgpallibuumi all kannatav rahvas? Tänutäheks suurepärase valiktsükli eest kogunes 4501 inimest vaatama mängu Ukrainaga. See on alla poole staadioni mahutavusest! Koduliigas sirguvaid Piiroja ja Klavani mantlipärijaid toetab paarkümmend inimest. Meistriliigas integreeruvaid noori vene poisse, kes ükspäev Vassiljevi kombel meile eestlastele rahva ühtekuuluvust süstivad, on toetamas ainult käputäis tuttavaid.

 

Jalgpallibuum? See on vahva küll, et ajakirjandus proovib inimestele seda tunnet sisendada, kui lõpuks oleks aeg ka tegudeks. Võtke oma sõbrad, perekonnaliikmed, võtke värvilised lipud ja lauluhääled ja minge ergutage neid meie tulevikumehi. Meistriliiga on meie koondise kasvulava ja meil peaks häbi olema seal hetkel toimuva pärast. Häbi saavad maha pesta aga need samad nn jalgpallibuumi põdevad kaasmaalased. Leia nädalas need kaks tundi ja mõni euro ning mine toeta tulevasi koondislasi!