Minult eeldatakse tasuta torte
Kirjutama ajendab järjekordne palve, mis mulle esitati: "...no ja sina too siis tort, eksole." Õnneks-kahjuks oskan ma väga hästi süüa teha, omal ajal sai käidud ka kokanduskursustel ja küpsetamine on mul alati hästi välja tulnud. Paar aastat tagasi hakkasin isehakanud tordimeistriks. Tegin endale ka pisut reklaami ja olen torte ka müünud, aga sõbrad-tuttavad ja ka perekond eeldab, et ma teen suuri torte igaks ürituseks - aga rahast ei taheta naljalt juttu teha.
Üks 3-4 kilone tort (sageli tahetakse suurematki) ei ole sugugi odav lõbu, mida teha. Olenevalt tordi materjalist võib see lausa päris kalliks minna, vaadake näiteks, mis maksab poes toorjuust, värsked marjad või ökotoiduvärvid (millega pilte peale soovitakse). Isegi kõige lihtsam kiht-moositäidis-kiht-veel mingi täidis-martsipanikate-kaunistused tort on üsna kallis, rääkimata sellest, et tundide kaupa tuleb köögis aega veeta seda valmistades. Minu spetsialiteedid on aga erinevad pähklitordid (sellised, nagu "vanasti") ning pähklid pole ka sugugi odavad. Kitsiks ja sentilugevaks on aeg mind teinud - hinnatõusud ja masu on ka meie perele oma jälje jätnud.
Praegu nõutakse minult kahte torti ämma sünnipäevaks - vahukooretorti lustakate kaunistustega lastele ja pähklitorti täiskasvanutele. Anti mõõdud ka, kokku seitse kilo torti. Mul on praegu arvel täpselt 19 eurot ja palgapäevani on nädal, mehel on pisut rohkem raha, aga me tahaks ju ise ka süüa. Ütlesin ämmale, et olen nõus tordi tegema üksnes materjalide kulu eest, selle peale vaadati ming ikka väga pika pilguga ja öeldi, et "Eriti uhkeks mindud!" ja kuulsin hiljem, et jutt olla läinud selles suunas, et kui juba maksma peab, siis võiks ikka professionaalse tordi tellida.
Andke andeks, mu tordid on nii professionaalsed, kui üldse olla saavad, maitsvad ja isetehtud ja ma teeks neid torte hea meelega kas või iga päev peale tööd, aga ma tahaks oma töö eest ka pisut raha saada ja minu aeg ei ole sugugi odavam teiste inimeste ajast - tortide tegemise asemel võiksin ju lugeda, ennast erialaselt täiendada, tööd teha (on selline töö mul, et sageli tuleb tööd ka koju kaasa näiteks nädalavahetusteks).
Ma olen solvunud, et mu aega ei hinnata ja arvatakse, et mind võibki lihtsalt ära kasutada. Mees käib peale, et teeme tordid ikkagi ära ja ei maksa tüli kiskuda, aga tunnen, et mulle käib see kõik juba üle jõu ja ma tahangi nimme tüli kiskuda.
Miks inimesed ei mõista, et ka "sõbra poolest" tehtud asjade eest võiks vähemalt materjalid kinni maksta ja viisakas oleks pakkuda kas või natuke taskuraha inimese töö ja vaeva eest?
