Minu vanemad ei aktsepteerinud, et ma vene päritolu tüdrukuga suhtlen
Mõned aastat tagasi tuli minu kooli Narvast pärit tüdruk, kes oli väga tore. Ometi ei suutnud minu vanemad seda aktsepteerida, et ma temaga suhtlen. Nimelt, kuna ta oli pooleldi venelane. Tema temperament ning käitumine oli eestlaste omast küll veidi erinev, kuid see ei muutnud fakti, et südames oli ta hea ning tore tüdruk, kellega mina sain väga hästi läbi. Vene aja üle elanud vanemad seda aga ei mõistnud ning keelasid mul teda külla tuua.
Mõnikord häiris mind ka loomulikult see, kuidas venelaste arvates minu asjad on "meie asjad" ja tema asjad on "tema asjad". Antud juhul tuli seda tihti ette toiduga. Kui mina midagi sõin, pidi tema alati ka saama, aga kui tema midagi sõi, minule anda ei võinud. Samas üritasin sellest üle olla ning võtta teda kui inimest.
Usun, et peamine põhjus, miks venelasi ei sallita on hirm mineviku ees. Olid ju just venelased need, kes viimati meid okupeerisid ning oma mõjuvõimu siin kehtestasid. Seetõttu on raske ka praegu suhtuda venelastesse kui sõpradesse.
Vaatamata sellele olen "narvakast" leidnud omale hea sõbra ning ustava klassikaaslase
