Aga perearsti vahendid haiguse määramiseks on piiratud. Tihti jääb tõsine haigus avastamata, kuna perearst ei ole patsienti edasi uuringutele suunanud — arvates, et kõik on korras.

Minu perearst on selle koha pealt täiesti pime. Kui lähed mõne vaevusega, siis sellega tuled ka sealt üldjuhul tagasi. Ta lihtsalt ei tee mitte midagi. Universaalseks ravimiks on kummelitee ja kuivikud, mida ta üldjuhul soovitab. Ja seda isegi jalaluumurru korral.

Mõned aastad tagasi läksin oma perearstile, kuna mul on selged südame rütmihäired ja valud, kui natukenegi rohkem liigutan. Vahel on lausa tunne, et süda jääb seisma. Arst kuulas siis stetoskoobiga mõnda aega mu südant ja ütles, et midagi on tõesti valesti ning kirjutas saatelehe, mida ta üldjuhul ei tee. Saatis mind südame koormustestile.

Läksin südamefilmiga perearsti juurde tagasi, too vaatas selle läbi ja ütles, et sul pole viga midagi. Oled täiesti terve! Siis jäi mul küll suu imestusest lahti. Ta otsustas, et kui kaheksa testiminuti jooksul häireid ei esinenud, siis olen terve. Nüüd elan ikkagi edasi haige südamega ja ootan infarkti.

Gümnaasiumi ajal ütles kooli arst, et mul on selg väga kõver. Käskis ilmtingimata perearstile minna, kuna see pidavat juba 35-selt tunda andma. Läksin siis perearstile ja rääkisin, et teine arst käskis tulla, kuna selg olevat väga tugevalt S-kujuline ja hoian ka küüru. Arst vaatas, mudis selgroolülisid ja ütles, et seisa aeg-ajalt vastu sirget seina. Ja see oli kogu ravi, mis ma sain!

Põhikooli ajal kehalise kasvatuse tundide ajal hakkas valu tegema parempoolne kops. Kuna lihtsalt joosta ei saanud enam, siis läksin perearstile ja ütlesin, et ei saa joosta, kuna paremas kopsus on valu. Ta ütles mulle seepeale, et kops on selline organ, mis ei valuta ja saatis mu minema. Võib-olla kops ise ei valutagi, aga miski seda valu ju põhjustab. Aga see oli järjekordne tühi käik arsti juurde.

Kindlasti ei ole see arst ainuke, kes ei saada patsiente uuringutele ega tegele nendega piisavalt. Selliseid “doktoreid” on kindlasti veel mitmeid, kes ei viitsi, ei oska või ei taha patsienti aidata. Siinkohal arvan, et perearstide pädevuse kontroll on igati õigustatud!