Milleks otsustajatele rahvas?
Meil on enne valimise tore olla. Me oleme tublid ja vajalikud. Moositakse meid nänni ja lubadustega. Kui valimised läbi, puudub minusuguste, ühele liikmele rahva hulgast, järele vajadus. Meile nagu antakse mõista, et on kolm korda, kui teid on vaja, EL-, KOV- parlamendivalimistel. Ja siis ka siblimine ja moositamine, mis ununeb samal õhtul, kui tulemused käes. Üks parlamentäär ütles paljuütlevad sõnad Delfi videol: “Riigikogu JUSTKUI esindab rahvast”. Siia sobib paus ja sügav vaikus…
Nii. Paus peetud, läheme edasi teemaga. Teemaga, mida ma ei ole kahjuks palju näinud ega kuulnud arutatavat. Rahvahääletus. Lihtne atribuut on meie põhiseaduses. Ja otsustajatel, kui neil on küsimusi, saavad nad nendele vastuseid meie, rahva, käest. Ja otsustajatel ju lihtsam otsustada. Sest otsustajad peaks ikka ka valimiste vahele jääval ajal natukene ka neid kuulama, kes neile mandaadi andsid ja ka loomulikult opositsiooni poolel olevate inimeste arvamusi. Ühe riigi rahvas me oleme. Mitte opositsioonirahvas ja koalitsioonirahvas.
Kuna rahvahääletuse korraldamine on kallis lõbu, esitame kohe mitu küsimust korraga. Viimasel ajal on esile kerkinud kolm tähtsat küsimust, minu tagasihoidlikul arvamusel,
Kõige põletavam tundub olema presidendivalimiste küsimus. Aga sellele küsimusele saame lihtsa vastuse. Küsime rahvalt kas valime otse või ringiga. Lihtne ju. Muidugi ei jõua me augustiks, aga järgmisel korral oleks pilt selge.
Teine teema on samuti väga oluline, tuumajaam. Küsime inimestelt. Kas teeme või mitte. Lihtne, kas pole.
Kolmandaks peaksime me lõpetama homoseksuaalide ja nende tigedate vastaste sõnasõja. Geid tahavad seda, mida jälle nende vastased ei taha neile mitte anda. Ja jällegi lihtne. Küsime rahvalt, mida nemad arvavad.
Loomulikult on need küsimused minu ettepanek, aga algus seegi. Samas saaks selle rahvaloenduse käigus ka omavalitsused lisada oma tähtsaima küsimuse. Näiteks ühinemised, nõiakaevud ja kõik selline, mis just selle omavalitsuse mureks.
Ja enne rahvaloendust on kõigil õigus oma arvamuste esitlemiseks ja ka kampaaniateks.
Kui me korraldaks sellise küsitluse, saaksime me tunda, et me oleme vajalikud ka siis, kui valimisi ei toimu. Ja rahvaküsitluse vastused seovad teatud ajaks ka teiste otsustajate käed nende teemadega.
Meil on olemas põhiseaduses selleks õigus ja praegusel momendil mina tunnen, et ka karjuv vajadus rahvahääletuse järele.
