Armastus on imeline tunne ning kui kaks inimest üksteist leiavad ja armuvad, siis on nad nagu veidrikud, kes võivad teiste arvates ka veidi "imelikud" olla.

Armastus ei küsi ei sugu ega vanust ning "tule taevas appi!" kui keegi peaks armuma "keelatud" kallimasse. Mida peetakse ühiskonnas normaalseks ja mida ebanormaalseks?

Kui armuvad noored, siis ei tehta sellest eriti suurt numbrit, sest see on tavaline vaatepilt. Kui muidugi mõnele äiale või ämmale ei meeldi tulevane väimees või minia, siis on suhted keerulised, kuid kui noortel on armastus tõeline, siis ei saa seda segada ka vaenulikud vanemad.

Kõige popim on ilmselt vaatepilt, kus vanema mehe käevangus on noor naine. Mõnes inimeses võib see kadedust tekitada, aga kes meist kade pole kui teisel läheb paremini kui sul endal?

Irvitama ja tagaselja rääkima hakatakse siis, kui noore mehe käevangus on poisist poole vanem naine ehk "ema". Ka selliseid juhuseid on ette tulnud. Tavaliselt arvatakse sellise paari puhul isegi seda, et poiss on gei ja varjab vanema naisega suhtes olles oma seksuaalseid eelistusi. Vanemal naisel polegi vast huvi voodielu vastu noore mehega, sest tal teeb südame soojaks seegi kui tal on sõbraks noor mees.

Kas meil on ikka õigus teiste üle kohut mõista ja arvustada teiste eraelu ja suhteid? Arvan et mitte, sest armuelu on igaühe eraasi ja teistesse see puutuda ei tohiks. Keegi ei saa teha kellelegi etteheited, et kellega me käima peaksime ning ka keegi ei saa kedagi kellegagi vägisi paari panna. Armastus on tunne, mille vastu ei saa ning seda ei saa keegi ka keeldude ega ega käskudega reguleerida ega paika panna. Tihtilugu on olukord selline, et kõige õelam ja kadedam inimene on just see, kellel on oma elu nihu läinud ja teiste õnn ja armastus teeb neid lihtsalt kadedaks.

Homopaarid saavad abielluda, aga vaid teatud välisriikides, sest Eesti samasooliste paaride seaduslikku kooselu ei tunnista. Ehk ajad muutuvad millalgi ja inimene saab ka meil ise otsustada oma elu üle.