Mõnele ei meeldi see, et seksikiisust naisest on saanud piima järele lõhnav närviline tädi, kes kurdab sünnitusel saadud õmbluste üle, kellele ei meeldi lapse kisa, kellel jõuab keskeakriis varakult kätte ja kes seetõttu nelja tuule suunas minema kaabib, et ikka võimalikult palju "elada". Laps ja lapse ema jäetakse tihtipeale üksi ja hea, kui see ema saabki näruse miinimumelatise (135 euro ringis) kätte.

Aga selle kõige juures peab olema just ema see, kes langetab otsuseid ja seisab hea lapse heaolu eest. Nii mõnigi üksikema pistab selle lause peale nüüd kindlasti jaurama ja põtkima, et "aga miks ema peab ja isa võib?!" ja vastus sellele küsimusele on see, et kui sa juba otsustasid lapse saada ja otsustasid lapse saada mehega, keda sa läbi ja lõhki ei tundnud või tegidki lapse meelega mõttetu mehega, siis lapsel peab olema vähemalt üks vastutustundlik lapsevanem. Kui see ka emale üle jõu käib, siis mis on alternatiiviks? Laps lastekodusse anda? Nii et see selleks.

Üks kõige koledamaid asju, mida emad oma lastele teevad, on valetamine ja hämamine. Asjadest arusaamise oskus ja piisavalt abstraktne mõtlemine tekib lastel kuskil teismeeas. 5-6-7 aastased lapsed usuvad pea kõike, mida neile öeldakse ning seetõttu, justnimelt seetõttu, tuleks nendega võimalikult aus olla. Kui issi ei ole tulemas ja ema teab, et issi ei ole tulemas, mis paganama eesmärki teenib lapsele valetamine ja luulutamine, et jah, issi tuleb varsti?

Ei pea ju hakkama lapse isa sõimama või mustama või halvustama, piisab, kui öelda lapsele, et "issi ei tule". Ja kui laps küsib, et miks, siis öelda, et "ma ei tea, aga issi ilmselt ei tule, tal on muud tegemist." Lihtne, loogiline. Ja nõnda saabki laps oma elu esimese karmi õppetunni kätte, aga ega see tal viimaseks ei jää. Ja nõnda saab ära hoida lapse pettumuspisaraid ja jonni, mis tekiks, kui isa tulekut pidevalt reklaamida, ise sisimas üsna kindlalt teades, et ilmselt see isa siiski ei tule ja ei huvitu.

Isa ja lapse suhted on aga tulevikus isa ja lapse enda probleem ja tõenäoliselt ei huvitu tulevikus laps, kelle isa ei tulnud teda vaatama, ka sellest isast ja eks see isa siis vaatab ise, kuidas vanaduspõlves hakkama saab, kui ta lapsed temast lahti öelnud on.