Mida suurem on liiklus, seda äkilisemate manöövrite ja kiirendamistega üritatakse autotihedas liikluses oma olukorda parandada. Tipptunnil vuhisevad autod mõlemalt poolt mööda. Kui oled möku, jääd nii veel töölegi hiljaks! Kuid ma ju üritan ainult teistega arvestada ja sõidan nendel ridadel, kus ma sõita tohin ega ületa kiirust.

Autojuhid võivad ju tipptunnil olla kaitstud oma „plekist kestas”, kuid jalakäijad on see nõrgem pool. Siinkohal tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka jalakäijatele, sest nad ei peaks selles kiires liikluses sebra kasutama kui jooksurada, vaid autodel võiks olla nii palju kannatust, et lasta jalakäijad rahulikult üle.

Üllatusin ka ise, kui jalakäijat üle sebra lastes signaalitas tagumine sõitja mulle juba siis, kui jalakäija polnud täielikult üle jõudnud. Kas ma siis oleks pidanud jalakäijale otsa sõitma, et tema saaks edasi sõita? Huvitav oli ka asjaolu, kui sebra ees peatudes ja jalakäijat üle lastes sõideti mulle tagant sisse. Õnneks ei juhtunud minu autoga midagi, kuna vana hea veokonks võttis kogu löögi endale, kuid tagumise auto esiotsa iluvõres oli päris suur mõra.

Kõige rohkem hämmastab aga see, et autoridades trügitakse nii palju vahele. Mõni sõidab ridade vahel sik-saki, kuid järgmise foori juures on ta ikka jäänud paar autot tahapoole. Ei hakka mainima ka neid ülbikuid, kes sõidavad seal, kus ise tahavad ja kuna tahavad. See vääriks juba eraldi artiklit.

Autojuhid, arvestagem ikka teistega ka ning saage aru, et me kõik tahame hommikul õigel ajal kohale jõuda. Sõeludes ridade vahel ning võttes ette ohtlikke manöövreid, seate ka teiste elusid ohtu. Kui tunnete, et jääte hommikuti hiljaks, hakake varem sõitma.