Ametnik võib öelda: „Te olete nii noored, miks te juba tahate adopteerida?“ (35-aastane — kas see on liiga noor olemaks lapsevanem?). Mina küsiks vastu: kas on siis mingi parim aeg lapse adopteerimiseks? Kas näiteks täpselt 53-aastaselt ollakse piisavalt küps nii sisemiselt kui välimiselt, et seda „au“ endale lubada?

Ametnik võib ka öelda: „Teie peresissetulek on väga väike. Lapse kasvatamiseks läheb vaja väga palju raha.“ (Perel on sissetulek üle Eesti keskmise). Kas selline ütlus pole natuke julm? Kas raha on lapse kasvatamisel nii palju olulisem kui hellus, hool ja armastus? Rääkimata veel sellest, et kui Eesti kodanikud ise otsustavad lapsi saada, siis seda tohib teha ka nii, et hingetaga ja pangakontol on null eurot.

Ametnik võib veel öelda: „Me anname lapse peredesse, kus on õige peremudel. Teie olete vallaline.“ Uskumatu! Las laps olla pigem lastekodus, kui et kasvaks imetoreda vallalise vanemaga ja tal oleks päris oma kodu?! On niigi julm, et keegi on kahjuks üksi siin ilmas, sest pole leidnud armastavat kaaslast, aga teda diskrimineeritakse ka adopteerimise protsessis.

Vanasti öeldi, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui väljavalituga abielluma hakkad. Mina ütleks, et puud soola ka ei aita — ikka võivad inimesed muutuda, ilmneda mingid negatiivsed asjaolud jne. Seega väidan, et kui adopteerimiseprotsess on sellepärast nii pikaks venitatud (mitu aastat), et eraldada terad sõkaldest, siis minu arvates ei anna see ikka mingit garantiid, et pärast seda, on kõik super lapsevanemad. Ehk siis see protsess peaks kiiremini käima, sest venitamistaktika ei tee seda protsenti väiksemaks, kes kahetsevad oma lapsendamisotsust või tahavad last tagasi anda.

Miks siis on nii, et enamikke lapsi ei saagi lapsendada? Räägitakse mingist müstilisest seadusest, et kui lapse isa-ema kas või korra aastas end lastekodus näitamas käib, siis riik last ära võtta ei saa. Kui see on tõsi, siis on ju võimalik seadust muuta?! Miks seda teha ei taheta?

Meid, eestlasi, on vähe. Meie kõigi eesmärk on luua endile ja kõigile kaasmaalastele võimalikult hea elu. Aga kuidas aidata lastekodulapsi või neist teisel pool barjääri seisvaid lapsendada soovijaid?