Miks on Eesti väikekohtadesse nii palju kaubanduskeskusi tekkinud?

Sügisel mööda Eesti erinevaid maakondi ringi reisides, pani imestama see, kui palju on väikestesse kohtadesse kaubanduskeskusi tekkinud. Varem väikesed ja armsad kohad on vallutanud tarbimismekade sissetung, mis oma välimuselt ei taha nagu väga sobida kohalikku miljöösse.

Näiteks Türil, kus ma läbi sõitsin, oli ühel tänaval näha viie erineva firma kaubanduskeskust - alates Maximast ning lõpetades Säästumarketiga. Need ei olnud need kõige väiksemad variandid, vaid ikka suuremad. Niisamuti olid seal ka teised poed nagu Grossi pood ja Konsum ning ETK.

Sellised suured poed võivad ju inimestele anda tööd, lüüa hindu alla ning poes käies on suurem valik, kuid selliseid plekk-karpe nähes kaob väikekoha igasugune võlu. Jääb mulje nagu oleks üks tükike Eesti pärandist ära võetud. Kui suurest linnast tulla, tahaks ikkagi näha väikestele kohtadele omaseid väikepoode. See muudabki ju väikesed kohad armsaks.

Uued poed võivad ju tekitada modernsema mulje, kuid tegelikult ei sobi need igale poole, sest kõik kohad ei pea ju nii ultramodernsed välja nägema nagu näiteks on pealinna lõikega majad.

Praegu küll veel on neid kohti, kuhu suured poed jõudnud pole, kuid selliseid kohti jääb tõenäoliselt üha vähemaks, sest tarbimismekade pealetung on tarbimisühiskonnas väga suur.

Kaubanduskeskuste pealetung väikekohtades riivab silmailu ning tekitab mulje agu polekski linnast välja saanud.