Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Miks ma viimastel aastatel väldin spaasid ja avalikke saunu ning ujulaid

 (203)
Ujuja Maria Romanjuk Kalevi ujulas treeningul
UjulaFoto: Priit Simson

Varbavahe ja/või küüneseen ja spaa-ujula-saun – mis neid seob? Sellise küsimuse võib esitada vaid eriti meditsiinikauge inimene. Seos on otsene: naha seenhaigused on väga nakkavad ja seepärast üpris laialdaselt levinud. Nendesse võib nakatuda muidugi ka soojade maade randades, meie oludes aga tõenäolisemalt just spaade, ujulate ning saunade pesuruumides – seal, kus on soe ja niiske.

Nooremad ei pruugi teada, aga nõukaajal tuli selleks, et pääseda ujumis- või veepallitrenni, kõigepealt tuua nahaarstilt vastav tõend, et ei põe küünte või varvastevahelist seenhaigust. Neil, kes tulid lihtsalt korraks ujuma või sauna koos ujula kasutamisega, tuli enne pileti ostmist näidata end basseini juures töötavale medõele, alles siis müüdi pilet.

Medõde kontrollis pisteliselt pesuruumist duši alt basseini suunduvaid inimesi – hõõrus sõrmega kõrva ja rangluu juurest kaela ning hüppeliigest – kui nendest kohtadest rullus lahtist nahka, siis saadeti tagasi pesema. Trenniskäijaid aga trahviti selleks korraks koju saatmisega!

Treenerid käisid perioodiliselt pesuruumis vaatamas, et nende hoolealused peseksid ikka hoolikalt ja ilma ujumisriieteta.

Miks ma nüüd järsku selle teema tõstatasin? Tegelikult see vimm haudus minus juba ammu-ammu, lihtsalt varem ei tulnud selle peale, et siin Delfis seda esile tuua – ehk õnnestub kas või ühe inimese südametunnistusele koputada. Täna ma ei näinud vee all ujudes oma väljasirutatud käe sõrmeotsi! Nõukaajal poleks nii hägusesse vette ujuma lubatudki!

Hea lugeja, kas jagad kirjutaja muret meie spaade, ujulate ja saunade hügieeni pärast? Jaga oma arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!