See on töökutuuri küsimus, kuidas tagasisidet antakse, et see oleks konstruktiivne ja mitte solvav. Töötajaid ei tohi ebaõiglaselt kohelda, sest sellel on inimesele laastav mõju. On uuritud, et kiusatud või väärkoheldut töötaja tööpanus jääb heal juhul selles organisatsioonis, kus kiusamine toimus 80% peale, mitte kunagi aga enam ei ole see 100%. Töötaja töövõime jääb pärsituks ja seda saab rahasse ümber arvutada.

Tööalane kiusamine on sageli sügavam kui koolikiusamine, kus on rohkem kaudset kiusamist. Palju on seksuaalse alatooniga, soole, välimusele viitavat kiusamist. Samuti esineb isiku kritiseerimist.

Võrreldes koolikiusamisega on tööl sotsiaalset ignoreerimist vähem, rohkem on reputatsiooni õõnestamist ja laimu, millel pole tõepõhja all. Infosulus olevat töötajat võib pidada kiusatuks.
Üks kiusamise viis on ka ignoreerimine, mille tulemusel isegi inimesed lahkuvad töölt. Ka näiteks kui juhid kuritarvitavad oma positsioonist tulenevat võimu oma töötajate suhtes. Hirmuvalitsemine ei sobi samuti demokraatlikusse Eestisse.

Verbaalne kiusamine on kui ei tervitata üksteist, ei vastata küsimusele. Kiusajast võib saada ohver, kui teised töötajd ühinevad näiteks kiusaja vastu.

Üks oluline mõte on, et ära ole tööjuures liigselt kamandav. Kui töökliima ei laabu, siis on üks võimalus lihtsalt ölt lahkuda. Tingimata ei tohi kannatama jääda.

Soomes näiteks pöördutakseverbaalse kiusamisega arsti poole, kellel on kohustus töötaja ülemust insidentsist informeerida ja anda töötajale haigusleht.

Hea on, kui firmas keegi vastutab sisekommunikatsiooni eest. Kui esineb kiusamist, siis tuleb kohe asjasse sekkuda ja võib teha ka küsimustiku, et asja tõsidusele paremini pihta saada.
Verbaalse vägivalla saab ümbes arvutada rahasse, kui mitme töötaja ja mitme päeva töö oli häiritud.
Juht peab olema kursis töökliimaga, mis ta ettevõttes valitseb. Haige sisekliimaga organisatsioon paistab välja, isegi kui seda oskuslikult püütakse varjata.

Sisekommunikatsiooni juht peaks eelkõige hoolitsema selle eest, et oleks kirjalikult fikseeritud, kuidas tööl tuleb käituda. Selline mapp peaks olema kättesaadavas ja nähtavas kohas kõigile lugemiseks. Töökeskkonda tuleb teadlikult disainida. Psühholoogi oskused on samuti vajalikud, et töökollektiiv oleks sõbralik üksteise vastu.

Suhete sasipuntrad tuleb aegsasti lahti harutada. Tingimata nelja silma all, kas juhi või kommunikatsioonijuhi tööks on see. Juhile on sageli argumendiks raha, mis vaimne vägivald tekitab.

Ettevõte kaotab raha vaimse vägivallaga ettevõttes ja seoses sellega peaks juht olema huvitatu, et töötajad saaksid hästi läbi. Ühisüritused võivad suhteid veelgi teravamaks ajada.

Lapsepõlve mõjud tulevad tööle kaasa, eriti kui on oldud varasemas elus kiusatav.

Personalijuhi ülesanne on valida igale tööle sobiv inimene. Suhtlemisoskus on universaaloskus,

mida läheb vaja paljudes elukutsetes, ka nendel, kes otseselt klientidega ei suhtle.

Kui inimene on saanud haiget, siis ta töövõime paraku langeb.

Juht peab olema firmas toimuvaga kursis, too talle faktid kuid jäta otsustamine juhile. Ära õõnesta juhi autoriteeti.

Väärikus tuleb säilitada ka sellel, kes on suhetes eksinud. Kindlasti mitte konfliktiga konflikti lahendada ja mitte lasta infot töökohast välja.

Vaimne vägivald tekitab rahalist kahju, maine kaotust ja inimese sisemine laostamine võib olla vägivaldse kommunikatsiooni tulemus.

Me peaksime meeles pidama, et sõnavabadus ei anna õigust teiste inimeste solvamiseks.

Alati tuleb fakt ja kommentaar hoida lahus,näiteks tagasiside andmisel.

Töötajaid tuleb tunnustada, näiteks tähtpäevade ühine pidamine on väga meeldiv.