Pöördusime 14. märtsil miitingul Toompeal, millest võttis osa üle poole tuhande korteriomaniku, riigikogu poole kirjaga, kus palusime töötada välja programm üha kasvava vaesusega. Riigikogu vastusest võis mõista, et kuna Eestil läheb hästi, ei ole selleks vajadust.

On üldiselt teada, et kui inimene on joodik, siis saab teda ravile allutada üksnes siis, kui ta tunnistab, et ta on joodik. Sama on ka Eesti riigiga, ei ole võimalik planeerida abinõusid võitluseks vaesusega kui me kuulutame maailmale kui hästi meil läheb. Täiesti loomulik, et Euroopa Liit hakkab vähendama meile antavaid toetusi ja nõuab, et osaleksime nende riikide toetamisel, kellel nii „hästi“ ei lähe. Kahjuks on aga nii, et nendes riikides, kus valitsustel on julgust hinnata objektiivselt tegelikku olukorda, on rakendatud abinõud, mis aitavad elanikonnal vaesumist ohjata ja tagada normaalse elu kodanike enamusele.

Õõvastav on kuulata rahandusminister Ligi juttu sellest, kui hästi meil läheb ja samal ajal väidet, et palgatõusust ei maksa isegi unistada. Huvitav, et palgatõusu ei ole, aga keskmine palk tõuseb nagu võluvitsa väel ja sellest tulenevalt tõusevad ka riigikogulaste ja kõrgemate riigiametnike palgad.

Härra peaminister kordab nagu kellakägu, et meie rahandus on tasakaalus ja meil ei ole võlgu. See on tõsi, aga tulemuseks on see, et riik on jäänud nii õhukeseks, et sulgeme koole, haiglaid, päästeameti depoosid ja politseijaoskondi. Tõesti makse meil ei tõsteta, sest see puudutaks „valusalt“ elanikonna jõukamat osa, kelle huvide kaitsel on meie valitsus täiel rinnal. Samas pidevalt kasvavad kütte, autokütuse ja elektrihinnad viivad igal kuul sadu eurosid lihtsate inimeste taskust.

Hr Parts veeretab kodukulude kasvu oskuslikult korteriomanike kaela, kes ei viitsivat maju soojustada, soojustamine pidi küttearveid oluliselt vähendama. Toasooja saab kahjuks säästa aga siiski ainult talvel, pangalaenu tuleb maksata aga 12 kuud, millega seoses aastaringselt kulutused eluasemele kasvavad ka renoveeritud majades.

Näen korteriühistu esimehena, kuidas majad, lisaks küttearvetele ägavad ka pangalaenude all. Tallinnas renoveeriti nn näidismajana elamu Sõpruse pst 244, kus tööd suudeti teostada 50% riigitoetuse abil. Enamikel korteriühistutel jääb kättesaadavaks 15% Kredexi toetus. Praegu on reaalne oht, et 30 miljonist eurost, mis eraldati korteriühistutele majade soojustamiseks, õnnestub rakendada umbes pool. Süüdi on muidugi korteriühistud, kes ei ole nõus sellistel tingimustel toetust taotlema.

Kordan jätkuvalt 14. märtsi pöördumises öeldut. Vajame laiaulatuslikku programmi võitluseks kasvava vaesusega. Kindlasti tuleks kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist, maksustada tuleb ka ettevõtete tulu. Saadud riigieelarve kasv võimaldaks toetada korteriomanikke vähendades käibemaksu toasoojalt. Maksude tõstmisest saaks kosutada riigieelarvet, mis võimaldaks tõsta ka alamastme ametnike palka, kellel tekkiks siis ka põhjus poodi minna kui on oma eluaseme kulud ja pangalaenud ära tasunud. Kui rahval oleks rohkem raha elavdaks see kaupade ja teenuste tarbimist, mis ergutaks siseturgu ja viiks majanduse tõusule, milles Euroopa Liit näeb täna üht olulisimat majandustõusu võimalust.

Seega oleks vastus artikli pealkirjaks olevale küsimusele, mida teha vaesusega - tuleb koos maha istuda, selgitada välja tegelik olukord ja hakata otsima lahendusi vaesuse põhjuste kõrvaldamiseks. Täna oleme kulude piiramisega jõudnud kriitilise piirini, lahendus peab tulema tulude suurendamisest. Vaeselt elamine ei ole kunst. Püüame nüüd ka normaalselt elada, nagu elatakse Euroopa viie rikkama hulgas. Hr Ansip, kunagi kuulutasid kommunistid, et meie lastel saab osaks õnn elada kommunismis, kas teie kuulutate nüüd, et meie lastel saab osaks õnn elada Euroopa rikaste hulgas? Teie lapsed elavad juba täna, aga meie?