Tegemist on märkimisväärse hulga inimeste arvamusavaldusega, mis allkirja andes on avaldatud heast südamest ja vabast tahtest. Vastu ei saada tegelikult midagi peale kevadise suurvee ajal kõrge säärega kummikutes vees sulistamise ja imeliku kaevu vaatamise, mis 100 liitrit vett sekundis välja ajab.

Ometi külastab seda vaatemängu Tuhalas väidetavalt 15 000 – 20 000 inimest aastas, kes aeg-ajalt ilmaolusid trotsides kuulavad legende vihtlevatest nõidadest ja muust sellisest jampsist, mida  vaarisad ja vaaremad omal ajal põlvest põlve edasi on kandnud ja mis läbi aja meienigi on jõudnud.

Loodusteadlased on juba ammu tõestanud, et Tuhala nõiakaevust ei pane vett purskama mitte nõiad ja saun, vaid asjaolu, et Nabala karstialal voolavad maaalused jõed, mis väljapääsu otsides on kogunenud just sinna, kus asub too kaev, mida rahvasuu nõiakaevuks nimetab.

Väljapääsu on leidnud ka ettevõtjad, kes antud piirkonda paekivikarjääri plaanivad. Statistika ja loodusturism neid ei huvita. Ja kuigi ettevõtte taga tegutsevad omade emotsioonide ja arvamustega inimesed, siis arusaadavalt on keskkonnauuringutele kulutatud kaks miljonit krooni nende jaoks rohkem väärt, kui rahva arvamus ja hääl.

See, et Eesti kohtusüsteem on sõltumatu ja nende juriidilised teadmised seadusepügalatest ületavad looduskaitsealase kompetentsi, on selgemast selgem. Kuid see, et need enam kui 62 000 häält, mis valimistel oleksid väga hea ja vajalik kogus, on julmalt üle rullitud, sellega ei tahaks vist mitte keegi, kes oma hääle Tuhala nõiakaevu kaitseks andis, leppida.

Ettevõtjale ei ole midagi ette heita. Tema on omalt poolt asja korrektselt vormistanud. Paberid on korras ja võit valla üle nii haldus- kui ka ringkonnakohtus annab õiguse lüüa kopp maasse ja hakata oma raha protsendiga tagasi kühveldama.

Lisaks toetab kaevandada tahtjaid ettevõtte enda poolt tellitud keskkonnaalane uuring, mis ütleb, et kaevandamine ei hakka segama nõidade vihtlemist ja et Tuhala nõiakaev ja kevadine veemöll olid, on ja jäävad.  

Kui aga asi siiski kuidagi untsu peaks minema ja nõiad kogemata kaduma peaks, siis võib ettevõte ju alati palvega Urmas Sisaski poole pöörduda, et too kirjutaks ja esitaks loitsu kaevandajate kaitseks. Et neist legende ei saaks ega tehtaks.

Iseasi, mida Urmas Sisask siis selle 62 000 häälega ette võtab!