Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

MESINIK: talvine mesilaste kadu oli 15%, glüfosaadiga seotud mured on mesinike sõnul hüüdja hääl kõrbes

 (3)

Delfi lugeja saatis meile video vahvast mesilasest, kes tegutses õitemeres. Lugeja sõnul on putukaid looduses sel kevadel küllalt vähe. "Olen näinud vaid paari lepatriinut, nüüd pole neid aga enam üldse näha, maamesilasi siiski veel veidi on. Nad on suuremad ja nähtavasti seega tugevamad, kuid üldiselt, kui loodust vaadata, on kogu putukate sugu välja suremas ning varsti näemegi neid ainult videotest," on lugeja murelik. Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk rõhutab, et mesilased on keskkonna peegelpilt.

"Mesilasperede talvitumine läks möödunud talvel enamikus mesilates suhteliselt normaalselt. Talvekaod olid praegustel andmetel keskmiselt umbes 15% piires. Paraku on alati nii olnud, et mitte kõik mesilaspered ei ela talve üle. Põhjuseks võivad olla haigused, toidunappus, talvised häirijad või kahjurid. Näiteks rüüstavad ja hävitavad toiduotsingul nugised Eestis talviti sadu mesilasperesid," räägib sellest talvest ise juba üle 50 aasta mesilastega tegelenud Kilk.

Mesilasperede talvise hukkumise põhjuseks on sageli ka järelmõju pestitsiididest, mida eelmisel hilissuvel ja sügisel mesilate lähedal põldudel tehtud umbrohutõrjel või teistel taimekaitsetöödel kasutati. Umbrohutõrjeks kasutatakse suurtes kogustes glüfosaadi preparaate, mida peetakse putukatele ohututeks.

"Tegelikult on need salakavalalt ohtlikud nii mesilastele kui kimalastele ja teistele kasulikele putukatele, aga ka inimestele. Sellepärast on mesinikud ja mesindusorganisatsioonid väljendanud selget soovi glüfosaadi kasutamise lõpetamiseks või vähemalt tunduvaks piiramiseks Eestis. Paraku tundub esialgu, et mesinike ja teiste keskkonna pärast muretsevate väga paljude inimeste tulevikku vaatav sooviavaldus on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Loodame, et neid vajalikke otsuseid ei tehta liiga hilja," tõdeb Kilk.

Seotud lood:

"Jah, mesilaste tervisega on mesinikel muret ja eks me pingutame parimal viisil, et mesilastel edaspidi võimalikult hästi läheks. Aga öeldakse ka nii, et mesilased on meie keskkonna seisundi indikaatoriteks. Ehk teiste sõnadega - kui mesilastel hakkab halvasti minema, siis võib karta, et ka keskkonnaga on midagi pahasti," juhib Kilk tähelepanu mesilaste ja keskkonna seoste vahele.

Mida vähem pestitsiide meie ümber, seda tervislikum on keskkond ja parem ka meie ja laste tervis. Mida rohkem on kevaditi õhus mesilaste ja kimalaste suminat ning lindude vidistamist, seda rõõmustavam signaal on see meile - inimestele.

Saada meile oma arvamus mesilastega seotud muredega aadressil rahvahaal@delfi.ee !

Saada vihje siit! Tagasi