Kõige ilmekam näide sellest on füüsilist jõudu nõudvad tööd, kus nutikusega pole suurt midagi peale hakata.

Rohkem jõudu nõuab näiteks kraavikaevaja või ehituse abitöölise ametipost, kus peab tassima raskeid asju ühest kohast teise. Selleks, et see töö saaks kiiresti tehtud, eelistatakse ikka ju seda, kel suurem jõud ja kes suudab korraga rohkem ära teha. Siin jäävad naised alla, kuna nad on füüsiliselt nõrgemad.

Samas on ju olemas ka sellised stereotüüpsed ametid nagu mehaanik või veoautojuht, kus on keeruline ette kujutada naist töötamas. Äkki ongi maailmas nii, et kõiki ameteid ei saagi mehed ja naised teha? Mingid ametid on rohkem meeste pärusmaaks ja mingid ametid sobivad ainult naistele. Omast kogemusest võin öelda, et pole näinud veel ühtegi küünetehnikust meest.

See kõik ei tähenda, et mehed peaksid ainult higist tööd tegema ja naised rahulikku ja roosat tööd. Niimoodi võibki tekkida arusaam, et naise koht on köögis ning tema roll on ainult kodu eest hoolitsemine. Naised sobivad ideaalselt nii firmade juhtkonda kui ka keskastmejuhtideks. Asi on ju ikkagi inimeses, mitte tema soos ega nahavärvis.

Arusaamine, et palgatakse inimest, mitte sugu või rahvust, aitab muuta ettevõtteid dünaamilisemaks ning vähendab palgalõhesid. Maailmas on väga palju näiteid võimekatest naistest, kes on oskuslikud juhid. Olgu selleks siis riik, ettevõte või kogukond.