Tõesti, günekoloogi külastamine ei ole meeldiv tegevus isegi siis, kui sinna minnakse rõõmsaid uudiseid teada saama. Kuid kuna enamjaolt panevad eevatütred end naistearstile kirja selleks, et oma “allkorruse” tervist kontrollida, mõnd suguhaigust või muid probleeme ravida, nõu küsida ja mure südamelt ära rääkida, siis on siililegi selge, et selliseid asju tahavad naised arutada naistega. Mitte meestega! Nii on lihtsalt mugavam, meeldivam, omasem…igas mõttes parem! Miks peab naine lisaks niigi ebameeldivale kogemusele üle saama veel sellest ka, et mingi võõras mees teda katsub? Isegi kui tegu on oskusliku, meeldiva ja professionaalse meesterahvaga, ei ole see lihtsalt mugav!

Jah, me oleme palju kuulnud õuduslugusid sellest, kuidas 50-60ndates kurjad prouad normaalsest patsiendiga suhtlemisest midagi kuulnud pole ning avaldavad oma arvamust, kritiseerivad, halvustavad, suhtuvad eelarvamuslikult kas liiga noorde või liiga eakasse patsienti…kõike on nähtud ja kogetud. Kuid miski pole ebamugavam, kui meesgünekoloogi juurde minek ning lausa ei teagi, kumb on hullem — kas liiga vana ja sõbralik korpulentne vanahärra või noor ja sarmikas meesterahvas. Ilmselt vist viimane, sest naine tahab olla vastassugupoole jaoks kaunis ja salapärane, mitte sügelev, punetav, haisev või rase! Fakt!

Ma tean, et ma pole oma mures üksinda. Helistasin hiljuti, et registreeruda günekoloogi kontrollvisiidile. Teatati, et esimene võimalik aeg on märtsi alguses. Jahmatasin sõnatuks. “Miks nii? Kas ühtegi muud võimalust pole?” uurisin. “On küll,” vastas registratuuriproua. “Kui olete nõus meesgünekoloogiga, siis saate aja juba järgmisel nädalal!” Võpatasin. Ah nii, järelikult on selliseid veel, kes meeste juurde minna ei taha! Siis tärkaski trots: mehed, mis te õige mõtlete? Te ju näete ise ka, et naistel on teie juures ebamugav käia! Väga tahaks teada, mis toimub meesterahva peas tol hetkel, kui ta oma karjäärivalikul otsustab hakata günekoloogiks!