Mandri mees: saarel elamine on mitte karistus, vaid privileeg ja selle eest peabki maksma
Millegipärast hakkasin kohe vaatama kaarti ja Itaaliat, ju vist sarnasuse pärast: üks riik, kaks suurt saart ja terve hulk väiksemaid saarekesi. Ma ei usu, et selline suur ja meie mõistes rikas riik nagu seda on Itaalia, maksab kõigi Sardiinia ja Sitsiilia elanike edasi-tagasi sõidud mandrile ja tagasi kinni. Äkki ei viitsi Palermo elanik Sitsiilias ka mööda maad "logistada" ja tahab ka õkva otse mööda vett Rooma peale sõita? Tasuta muidugi.
Mina olen mandri mees ja ütlen, et saarel elamine on mitte karistus, vaid privileeg ja selle eest peab maksma – antud juhul siis praamipileti eest. Ja kui võrdsest kohtlemisest rääkida, miks pean mina maksumaksjana siis Saaremaale külla sõites oma kukrut kergendama – tahaks ka tasuta mööda oma riiki ringi sõita! Mis siseturismi arendamisest me siin räägime, kui juba praamipiletiga lüüakse "kirves selga"?
Miks on saarel elamine privileeg? Just selle pärast, mis teil seal on, just see, mille pärast me mandrirahvas ikka ja jälle praamile trügime ja Teile külla sõidame. See ongi see eraldatus, omaette olemine, nagu tõesti pisike omaette riik ja sinna saamine on paras tegemine, see nõuab kannatust, aega ja raha.
Saar on saar, saar on võimas, sest ta on veel võimsama "asja" - mere – rüpes. Ja kui sinna pääsemine oleks tasuta tilu-lilu, siis kaotaks saar ka natuke oma väärtusest, sest kõik, mis kergelt kätte tuleb, kaotab väärtust.
Itaallaste käest, kes elavad Sardiinias ja Sitsiilias, peaks küsima, kui palju läheb neile maksma – võrreldes keskmise palgaga, üks reis pealinna Rooma?
Muidugi võib sellel saarlase ettepanekul olla päris tõsi taga, sest praamiliiklust ju doteeritakse suurte summadega ning kui need moodustavad niigi enamuse – riik maksab juba praegu peaaegu kõik kinni, siis võib riigi poolt juurdemakstav osa olla nii väike, et see hoitakse rahaliselt kokku praeguse piletimajanduse administreerimise ja elushoidmise lõpetamisega.
Üle-Eestiline tasuta ja ilma mingite eranditeta (ka praamiliiklus!) tasuta transport – ka sellest on ju räägitud. Aga mis saab Ruhnust? See ju ka meie oma, aga väga väike ja väga kaugel.
