Nii palju väärikust, endast ja teistest lugupidamist ning tõsist suhtumist oma kodumaa sünnipäeval pole varem riigi tähtsamal sündmusel märganud. Ja see teeb südame soojaks.

Presidendi kõne sisaldas kõike seda, mida üks Eestist ja tema rahvast hooliv kodanik mõtleb. Puudusid noomitused ja etteheited, mis nii mõnigi kord on olnud pidupäevakõne peamisteks suundadeks. Meid kõiki kutsuti lihtsate sõnadega kaasa mõtlema, kaasa aitama ja endast ning oma kodumaast lugu pidama. Presidendi esinemises oli äratundmisrõõmu - ka mina mõtlen nii!

Ühine mõtteviis lähendab ja annab jõudu edasi rassida sellel, kes rassijaks loodud ning mõtlema, kelle mõtetest sõltub meie elus palju. Kõne väärtustas meid kõiki, see kõlas lugupidamisena ja see on just see, millest meie riigis nii tihti puudu jääb. Härra president edastas oma kõne väga siiralt, rõhutatud südamlikkusega ja samas oli meie ees tuntavalt vaba maa vaba president, kellele võib loota.

Kauniks üllatuseks oli pidupäevakontsert. Me armastame väga oma folkloori ja sellest tulenevaid traditsioone, mis pidupäevadel kutsuvad villastes sokkides Kaera-Jaani tantsima ja runolaule laulma. Presidendi kõneski oli aga juttu sellest, et ei maksaks enda ümber müüre ehitada ja koduvillasussse liialt süveneda. Oleme osa Euroopast ja maailma kultuuripärandist. Seekordne kontsert andiski sellest ilmekalt märku ja mõjus kui värske tuuleiil. Kodumaa teemale läheneti uute leidudega ja imetlust väärivad noored interpreedid, esinejad. Kogu etenduselgi oli tugev väärikuse pitser ning selle äratundmine tõi heldimuspisara silmanurka.

Väärikuseteema jätkus kätlemistseremoonial. Seda eelkõige inimeste pärast, keda oli tänavu külla kutsutud. Kohal olid ju need eestlased, tänu kelle tegevusele, pealehakkamisele on meie elu sisukam, elamisväärsem ja lihtsalt ilusam. Kätlemine ei kujunenud läbijooksuks, presidendipaaril jätkus aega paljudega mõni sõna vahetada, ei puudunud sünnipäevakallistused. Naiselikult jagas neid viimaseid rohkem presidendiproua, kuid härra presidendi embuse teenis ära kõigi poolt armastatud esinäitlejanna Ülle Kaljuste. Ja seegi tegi südame soojaks nagu oleks ise kallistuse keskel olnud. Külaliste rivi andis suurepärase läbilõike tänasest Eestist ning näitas ära kogu laia spektri, milleta üks riik ei saaks korralikult toimida. Suurt rõõmu valmistas noorte külaliste arvukus - koolipriimustest poplaulutäheni. Ja ongi väga tore, et noored kodanikud on tähtpäeval väärikate vanematega ühes rivis, see ongi meie rahvas.

Laskumata piduriietuse hindamiskeerukustesse, oli selleski näha suurt hulka väärikust. Lähitragöödiat arvestades kanti palju musta mis oli esiplaanil daamide rõivastuses ja kandus ka härrade lipsuvalikusse ning sellise mõistlikuse eest tuleb pidulisi ainult kiita. Eraldi kiitmist väärivad eesti mehed. Nii mõnelgi riiklikul vastuvõtul on olnud varasemalt viletsamaid (vähemhooldatud) ülikondi, kiivas kingi ja lõkendavaid lipse. Sedapuhku olid mehed nagu uuesti sündinud - kui kenasti osati kanda frakki, kui hästi olid korras soengud ning kui vabalt, soliidselt selles pidulikkuses hakkama saadi. On ju daamid taolistel pidudel tavaliselt rohkem kodus, nüüd  mehepoegade hulgas jännijääjaid polnud.

Tantsukeerdude ärajäämine jättis palju suhtlemisaega ja see paistis külalistele hästi sobivat, igavlevat seltskonda oli väga raske leida. Oli tõeline nauding jälgida selle väärika õhtu laabumist. Paiguti oli tunne, et oled isegi külaliste hulgas, ammututtavate sõprade keskel. See annab jõudu ja seda on meil eelkõige vaja, et sama väärikalt jätkata.