Ma ei mõista, kuidas ebaviisakad ja tõredad müüjad saavad üldse tööd!
Seda kõige lihtsamal põhjusel-erinevates poodides tuleb käia tihti. See võib kõlada uskumatult, aga tegelikult on päris oluline roll müüjal, sest sellest oleneb see, kas ostja sooritab oma ostu või jätab selle katki.
Meeldivad ja positiivsed inimesed kutsuvad lausa ostma, aga tõredad ja napisõnalised peletavad rahva eemale. Ma leian, et müüja peab olema hästi abivalmis ja meeldiv, sest vastasel juhul käivad kõik temast kaarega mööda.
Või teine variant, sooritatakse ost kuid püütakse võimalikult kiiresti lahkuda. Meeldiv ostja peab olema eelkõige hea suhtleja ja tekitama inimeses tahtmise tulla veel sinna poodi ostlema. Kohalikest poodidest ei hakka ma rääkimagi, sest siin ei teata vist üldse, et on olemas sellised sõnad nagu "tere" ja "nägemist" , samuti tekib tunne, et need inimesed, kes inimesi teenindavad puhkaksid parema meelega kodus tugitoolis kui tegeleksid inimeste teenidamisega.
Andke andeks, kes neil on seda tööd teha käskinud? Kui ei taha, siis ära tee, aga tõreda näoga müüjat pole tõesti meeldiv vaadata. Tahes-tahtmata tuleb seda siiski taluda, sest poes on vaja käia.
Kui müüja ei ole just eriti jutukas, siis vähemalt elementaarsed viisakusväljendid võiksid igaühel selged olla. Üldiselt võin oma nägemuse järgi öelda, et toidupoodides ei leiagi eriti meeldivaid müüjaid, välja arvatud Selveris. Selveris ei ole ma kohanud ühtegi ebameeldivat müüjat, võib-olla on tegemist olnud juhtustega, kuid kes teab.
Igaljuhul minule on jäänud Selverist väga hea mulje. Toidupoodides ei ole üldiselt müüjatel vaja suhelda eriti kliendiga, aga teistes poodides on suhtlemist väga vaja. Kahjuks olen pidanud tundma väga ebameeldivat klienditeenindust.
Üks ebameeldiv kogemus on mul eriti hästi meeles. Külastasin ühte muusikariistade poodi Tallinnas. Uksest sisenedes tervitasin müüjat, kuid tema vaatas mulle suhteliselt kurja pilguga otsa ja vaikis sealjuures. Astusin talle siis lähemale ja küsisin, et kust ma võiksin leida kitarri rihmasid. Müüja osutas käega ühe seinapoole ja ütles, et seal peaks olema. "Peaks olema?", mõtlesin endamisi. Ja nii ma siis läksingi sinna, kus need pidavat olema. Hm...ei tea, kas mu silma nägemine hakkab halvaks jääma, aga igaljuhul polnud rihmadest seal lõhnagi ja vastu vaatasid hoopis flöödid ja noodipuldid.
Püüdsin otsida ise poest vajalikku asja, aga ei leidnud seda. Ma ei oleks tahtnud seda teha, aga mul tuli siiski minna ja müüjalt küsida uuesti, kust ma need rihmad ikka leida võiksin? Müüja vaatas siis äkitselt laua alla ja ennäe ta leidis õiged asjad üles. Sealjuures ta ütles, et oli unustanud , et need sinna pani. Seejärel üritas müüja seletada, milline kitarri rihm on parim, aga mind see enam ei huvitanud ja ma leidsin võimaluse sealt kiiresti kaduda. Ehtne näide sellest, kuidas müüja ebaviisakus võib takistada ostjal ostu sooritada.
Ost sai sooritatud alles mõni päev hiljem ühes Tartu pisikeses muusikapoes, mis asub Raekoja lähedal. Tegemist on Rmusic poega , kus müüjad on abivalmid ja meeldivad. Ja lisaks kõigele on nad veel väga humoorikad. No, seal poes käies tekib tahtmine sinna veel kauaks-kauaks jääda. Ei raatsi kohe kuidagi lahkuda. Oleks vaid selliseid müüjaid rohkem!
Positiivset võin rääkida veel Tartu Lõunakeskuse müüjate kohta. Ma ei ole kohanud seal mitte ühtegi tõredat ja ebameeldivat müüjat. Kõik nad naeratavad, kõik nad on abivalmid ja kõik nad oskavad ja tahavad sind aidata. Info letist antakse sulle vajalikku infot ja tehakse hästi arusaadavaks, poodides tervitavad sind meeldivad müüjad, kes pakuvad lahkesti abi-see kõik on nii meeldiv! Selline tunne peaks tekkima igas poes, aga seda ei teki. Nii mõnestki poest tuleb lahkuda negatiivsete emotsioonidega. Klienditeenindaja peab olema meeldiv ja abivalmis!
