Luuletus: kallis eestlane sõjas
Nüüd on nii, et
unustatud on Balti kett.
Kas hüppame pea ees vette
või võtame ette
ja valmistame ette
omile kindla tagasituleku
uue ees
ja seega kindlustame tuleviku?
Tuleviku suure ja võimsa Euroopa ees.
Me oleme rahul ja õnnelikud,
ent lastele jäävad mängida tikud,
sest Liit on meil suur ja võimas,
aga enesekehtestus on endiselt võigas
ja mädam kui rõigas.
Millal nii üldse jäädi,
et täägi vastu surun täägi
ja õeldi, "Nii nüüd jääbki"?
Oleme rahus, aga tegelikult sõjas.
Meie vennad ja isad on kaugel verises lõgas.
Meie aga, meie aga oleme rahul,
Sest kardab šampus, mis vahul,
mitte mina ega Sina.
Jõuludel valame tina,
aga miks siis ka täna?
Täna, jaanuari alguses,
UUE aasta alguses?
Kas möödunud, ent verivärske jõul,
on lollus ja pahe,
sest, näe, maailm oli ühel nõul?
Ühel nõul rahuga.
Hea ja malbe ja mahe.
Jõuluvana võib-olla võitles nohuga,
ukselt uksele käies ja
lootes, et nohu on vaid see,
millega võidelda ja
küll rahus saan kätte ka selle mee...
