Suurem osa vastanutest on endale digiboksi juba hankinud, kuid paljud ei olnud rahul selle kvaliteediga.

"Küsimus pole digilevile ülemineku valmiduses vaid selles, kas selles on tunda uut hingamist. Võiksin otsida üles suure hulga kirjutisi avalikus meedias, mis puudutavad Eesti üleminekut digilevile ja sellega kaasnevat kvaliteeti," kirjutab Teleka Pult. "Suuresti kaasnev HD on jäänud tulemata. Kommertskanalid on teema omaette, kuid sellega hooples suuresti ka avalik meedia toota AK-d, "Vabariigi kodanikke" vms on jäänud tulemata. Edasi räägiti vaid tarvidusest digiboksi järgi. See on asendunud vajadusega uuema pildinäitaja ja suuresti ka antenni ja kaabelduse järgi, kuna edastatava kanal asub niivõrd kõrgel sagedusel et vajab uut antenni."

Teleka Puldile vastas aga to telekapult. "DigiTV pole kunagi olnud "uue hingamise" saavutamine, vaid esimene samm tasulisele TV-le üleminekuks. Mõned aastad tagasi sooviti kehtestada teleka maksu, kuna aga selle haldamine oleks läinud väga kulukaks ja keerukaks otsustati digiTV kasuks. Las aga kõik ostavad omale digiboxi, siis kodeerime kanalid ja kehtestame TELEKAMAKSU."

MRT on kasutanud kõiki digiTV võimalusi ning tal on sellega halbu kogemusi: "Olen ajalooliselt kasutanud kõiki digi-TV võimalusi. Halvim mälestus jäi VIASATist, kes ei tahtnud kuidagi lepingut lõpetadada ja sundis mind maksma mingit jubedat lõpusummat. Muidu üleminek on õige, olen väga rahul ja ka maal kaks naabrimemme minupoolt digitaliseeritud. Ainult, et vabaleviga ma maal enam vormelit (TV6) ei näe ja korvpalli kuulasin seetõttu Vikerraadiost."

Pensionär pole aga digileviga üldse rahul. "Arvutis digipulk, enne kanali sageduse muutmist näitas toaantenniga, peale sageduse muutmist pani kisama, signaal nõrk! Peale väliantenni paigaldust hakib nii pilt kui heli olgugi et korralik antenn ja kaabel, Valgjärveni kiviga visata. Mina olen valmis aga DIGITELEVISIOON MITTE!"

maaelektroonik pole aga digilevi tulekuks õülüdse valmis. "Praegu on mul telerid mitmes toas ja ka garaažis. Nüüd peaksin ma igale telerile ostma juurde mingisuguse üüratult suurte mõõtmetega ja ülikallilt müüdava juraka + 10 uut pulti lisaks senisele 10-le teleka ja muude mängijate pultidele. Või siis peaksin ostma uued telekad ja tekitama üüratu koguse elektroonikaprügi. Kavatsen kogu perega loobuda telekavaatamisest - esiteks jääb rohkem aega kodumajapidamise jaoks ja teiseks muudetakse varsti nagunii "tänu" digilevile kogu telekavaatamine tasuliseks, siis tuleks nagunii telekast loobuda. Ja kui tulebki tahtmine mõni kord aastas, siis panen läpparile külge pisikese neljasotise jubina ja vaatan kah telesaate ära. Meil räägitakse, et MPEG4 süsteemile üleminek on tohutu ettejõudmine naabermaadest. Tegelikult lähevad meie naabrid varsti üle seniselt oluliselt odavamalt MPEG2 süsteemilt uuemale ja veelgi paremale süsteemile kui MPEG4. Meie aga istume oma kehva leviga ja teokiirusel kanaleid vahetava MPEG4 süsteemi otsas veel terve igaviku ja kirume riigiviletsust. Praegusel kujul digile üleminek on möga ! ja üleüldse... lähiajaloost teada, et üks "digi-digi" juba läks suure hooga ja käraga pankrotti."

Urmo muretseb aga oma vanemate pärast, kes on suured telerisõbrad. "Ise ma televiisorit ei vaata ja seega mul seda dugipoksi ja muid kaadervärke vaja ei ole. Kuid probleem on vanematega. Nemad on jubedad telekavaatajad ja rääkisid mulle, et mina pean uurima ja ostma neile vaja minevad aparaadid, et telekat edasi vaadata. Nii ma siis läksingi tehnika poodi, endal polnud aimugi, mida vaja üldse läheb; ja sealt määriti mulle pähe mingi uus digiantenn siis see boks ja hunnik juhtmeid. Ühendamiseks kulus terve päev ja asi läks kokku maksma üle kahe tuhande krooni. Televiisori pilt aga pidi täpselt sama hea olema nagu enne. Niisiis minu küsimus, oli seda digipööret vaja? Ainult, et inimesed saaksid raha kulutada?"