"Peab ikka debiilik olema, et toas suitsetada. Aga mis puutub rõdu, siis seal tossan palju tahan ja keegi ei tule mulle sõnu peale lugema."

"Toas suitsetamine on muidugi eriti võigas, aga et rõdul ja aias oleks see tegevus keelatud, teeb suitsetaja elu üsna võimatuks. Samas need linnakorterite asukad vegeteerivad seal üsna poolmuidu, säästes oma pool tonni kuus, selle nimel võivad ka maha jätta. Lisandub veel tubakast saadav sääst, umbes 100- 150."

"Suitsetamise keelamine toimib vaid juhul, kui tehakse koht, kus saab/tohib suitsetada. Ilma selle kohata jääb keeld ainult paberile ja ükski suitsetaja ei mõtlegi oma harjumusi muuta. Keeldudega ei kasvata kedagi ümber, inimesi tuleb motiveerida. Meie firmas makstakse mittesutsetajatele preemialisa ja vähemalt töö juures on suitsetajate hulk drastiliselt vähenenud."

"Super uudis ja loodan, et siin ka saab nii olema. Üldse võiks avalikus kohas olla kindlad kohad suitsetajatele. Häiriv on, kui bussiootepaviljonis istub suitsetaja ja kimub oma koni, kuigi on keelumärk olemas. Olen teinud viisaka märkuse, aga olen saanud vaid sõimata. Kallid suitsetajad, austage mittesuitsetajaid, siis austatakse ka teid. Kahjuks teistega arvestamist on meie ühiskonnas väga vähe."

"Terve suvi ei saa rõdu kasutada. ei saa ka rõduust avada. Koguaeg tossavad. Pange ennast põlema, krdi suitsetajad. Rahuldage ennast muudmoodi või tehke seda oma korteris."

"Rõdu ei ole jah korteri reaalosa juurde kuuluv osa, see on elamu nn väline üldpind. Probleemid tekivad siis, kui rõdud on kinni ehitatud või klaasistatud, sest siis on takistatud väljastpoolt tulevate lõhnad väljapääs. Aga kelle mure peaks see olema, kui keegi on otsustanud oma rõdu elamu projekti vastaselt kinni ehitada või klaasitada? Eks see ole ikka selle kinniehitaja või klaasistaja enda mure. Pole ju normaalne, et ehitan rõdu ühel või teisel moel kinni ehk takistan väljasttulevate lõhnade ja tolmu väljapääsu (tagasipääsu). Siis tegelen alalise vingumisega a'la mida see või too naaber teeb, lausa võimatu on elada...Pühkides vingumisest tekkinud higi otsa eest, nii päevast päeva. Teine teema on aga nende elamute puhul, mille algse projekti kohaselt ongi rõdud kinnised (on nii ette nähtud), kas siis klaasistatud või muul viisil. Arvata on, et Helsingi linnal see uuendus vanemate elamute puhul ei õnnestu, sest igal inimesel on õigus suitsetada (sest sellist keeldu pole). Sama lugu ju ka Eestis kehtiva õigusega, st suitsetamise keeldu pole, selline keeld puudutab üksnes avalikku ruumi (milleks lahtised rõdud ei ole ega ollagi saa). Kui suitsetaja ostis endale sellises elamus korteri, millega koos tekkis tal elamu projekti kohase lahtise rõdu kasutamise ja sh suitsetamise õigus, siis tekis tal õigustatud ootus ka sellele, et seal suitsetamine on lubatud ka edaspidi. Ta on arvestanud, et rõdusid ei hakata kinni ehitama või kinni klaasistama ei ebaseaduslikult ega ka mitte seaduslikult (nt ümberehitusloa saamisel). Absurdne oleks, kui KOV hakkaks rikkuma õigustatud ootusi, mis selle tekkimise hetkel oli mõistlikud ja igati seaduslikud."

"Miks ei võiks suitsetamiskeeldu laiendada kogu linna avalikule alale? Oleks igati tervitatav nähtus! Suitsetajaile tuleks luua omad sihtalad teatud piiritletud asupaikadesse linnas, kus saaks suitsetamas koos käia. Oleks ka tänavad konidest puhtamad! Suitsetamine on nagunii valgeprügi tegevus!"