LUGEJAD: Savisaar mängib hea ja halva piiril
Kati: „Savisaare pluss on see, et ta julgeb olla selgelt opositsioonis ja vastandada ennast võimul olijatele. Kindlasti on ta ka erudeeritud ja suure töövõimega. Tema miinuseks on see, et ta on tujukas, pirtsakas ja emotsioonidest sõltuv, naeruväärsel tasemel demagoog, äärmiselt tugeva võimuvajadusega. Andestamatuks pean Edgari puhul seda, et pidades ennast ainsaks opositsionääriks, ei ole ta lasknud Eestis tekkida tõelisel opositsioonil, millest tingituna on saanud võimalikuks see, et Ansip püsib niivõrd kaua aastaid võimul. Riigi arengu kohaselt on opositsioon hädavajalik, Eestis see tänu Savisaarele -kellega koostööd teha ei ole kellelgi võimalik ja kes enda kõrvale teist tekkida ei lase- puudub.“
Tudeng: "Edgar Savisaar on Eesti poliitika häbiplekk. Ta on alati olnud kõige nahaalsem, süüdimatum, ülbem. Talle pole demagoogia alal vastast. Miks teda armastatakse? Armastavad rumalad inimesed, kes tema tehnikat läbi ei oska näha. Miks teda vihatakse? Teda vihatakse, sest ta on olnud alati kõige nahaalsem, süüdimatum, ülbem demoagoog, kuid ometi valitakse ta tagasi.“
Kilu: "Miks teda vihatakse - ma arvan, et Gräzin on selle kenasti välja toonud. Ta on natuke jonnipunni moodi - kui mäng ei käi tema reeglite järgi, siis jonnib. Ja lõpuks on kõik ta tõelised sõbrad mängimas teises nurgas ja teda ümbritsevad vaid need, kellele meeldib temalt ustavuse eest nätsu ja kommi saada. Ma arvan, et Edgaril tasuks kuulata oma kunagisi sõpru, mõelda, et ehk on ta ise ka midagi valesti teinud. Istuda rahulikult maha, mõelda natuke ja teha restart. Sa võid olla maailma parim liivakookide tegija, aga kui sind ümbritsevad vaid need, kes kiidaksid igat Sinu liivakooki või need, kellele annad lonksu limpsi, siis on sellest vähe rõõmu. Aga kindlasti palju õnne!“
Unn: "Savisaar on poliitikas väga jõuline nähtus, samaga ei suuda vastata ei Laar, Ansip ega ka ülejäänud tipp-poliitikud. Kõigil poliitikutel on omad möödalaskmised ja prohmakad, aga Savisaare omad on olnud pigem isikliku mainega seotud, riigi majandusele ja kodanikele pole tema ämbrid toonud sarnast kahju nagu Laari ja praeguse vailtsuse jämedad möödalaskmised. Noored tibid ja vihmavarjud Savisaare ümber panevad muidugi kõiki muigama, kuid samas ei mängi see mingit sisulist rolli riigi ja majanduse seisukohalt võttes. Ta mängib oma persooni mainega hea ja halva piirimail. Ise pole teda küll kunagi valinud, aga lolliks ega rumalaks pole teda ka mitte pidanud."
Carl: "Hinnang Edgar Savisaarele ja tema tegudele on valdavalt positiivne. Mees mõtleb ja tegutseb enamiku eestimaalaste huvides ja kui selleks on vahel vaja sullerpoliitikutele kannale astuda, tulebki seda nende endi relvadega teha. Eesti poliitika on Savisaare näol kahtlemata võitnud. Muidu oleks ääretult igav ja parempoolne lausliberalism oleks meid ammu alla ajanud. Aga Eesti valitsemispoliitika on kõvasti Edgari eemalolekust kaotanud. Miks on Savisaar eestlaste hulgas samaaegselt nii vihatud kui armastatud? Suure Karismaga isikute puhul tavaliselt nii ongi- kas sõber või vastane."
Reetur: „Lahkusin väga ammu sellest erakonnast,sest jõudsin isikliku kogemuse põhjal selgusele,millega see erakond tegeleb. Ja see on - ainult võimule pääsemisega, vahendeid valimata.Ta on valmis võimu nimel keda tahes maha müüma.Tema võimuletulekuga hakkab võimuvõitluse teine etapp - võimu põlistamine,mille üks hoobadest on vene kogukonnaga jäägitu flirtimine,mille tulemusena ei ole võimatu kakskeelsuse sisseviimine ja Venemaaga,kes on jätkuvasti salakaval riik,soojemaid suhteid arendada, mille lõpptulemust pole raske prognoosida.Tema poliitika hakkab hirmutama eemale investoreid,(näiteks astmeline tulumaks) sest ebastabiilsus on koheselt platsis. Ja see juba hirmutab. Ta on inimene sotsialistlikku mõttelaadiga vaid seetõttu,et valitseda nende üle,keda on lihtne populismiga lollitada.Lisame siia juurde veel vene kogukonna,kes keeldub allumast meie seadustele ja nii nad saavadki kokku piisaval hulgal lojaalseid kodanikke,et valimised taas võita. Aga õnnitlen Teda ikka!"
Endine sundüürnik: „Poliitikut ei saa armastada või vihata, vale sõnastus. Väikekodanik suhtub poliitikusse vastavalt sellele, kuidas ta täitis oma valimislubadusi ja kuivõrd konkreetse poliitiku töö kergendab väikekodaniku elu. Tavainimest ei huvita globaalsed maailmatähtsusega asjad, ta elab rasket argipäeva elu. Hääletasin Keskerakonna ja härra Savisaare poolt valimistel. Ta täitis lubaduse ja sundüürnikele anti üürile korterid munitsipaalmajades. Aga sellega pidu lõppes. Elamine munitsipaalmajades on lausa kohutav, meeletud üüri- ja kommunaalmaksud, sama või suurem kui omanike majades. Kui ei jõua maksta korteriüüri siis tõstetakse korterist välja, otsi ise vahetamise võimalusi või muu elamine. Kooselu joodikutest ja asotsiaalidest naabritega, nad moodustavad suurema osa munitsipaalmajade elanikest. Poole aastaga maja on muutunud ehtsaks sigalaks. Ükski ametnik ei tunne huvi selle vastu, kuidas elatakse munitsipaalmajades. Kahjuks see on härra Saavisaare populistlik stiil, lubab, täidab poolikult ja mis saab edasi pole ei tema, ega talle alluvate ametnike asi. Igal juhul minu hääle valimistel saab mõni teine erakond.“
