Lugejad raamatute kinkimisest: lugemine paneb aluse teadmistele, loll olla on loll
"Mõni reklaam on õnnestub paremini, mõni vähem. Normaalne inimene ei pööra üldse reklaamidele tähelepanu. Mis puutub raamatute kinkimisse, siis see on tõesti kohutavalt raske. On inimesi, keda raamatud ei huvita. Aga kui huvitavad, siis ta teab ise, mida oma koju tahab. Väga kurb on saada kingituseks raamatut, mis Sul olemas on. Ja kui pole - ju siis ma seda raamatut oma koju ei tahtnud. Tehke palun küsitlus oma tuttvate laste seas ja küsige, kelle esimene kingisoov on raamat? Neid lapsi-noori on jube vähe. Kui tahabki mõnda raamatut saada, siis tõenäoliselt sellist, mida tavalisest supermarketist ei saa."
"Kõik inimesed ei armasta lugeda. Eriti lapsed, kes tahaks teha miljonit muud asja ja kooli kohustuslikku kirjandust peavad nagunii lugema. Raamatupoe kinkekaardi eest saab suurtest raamatupoodidest õnneks muud ka kui raamatuid. Kui täiskasvanule kingitakse raamat, mida ta ei soovi, siis üldiselt on sellest suva - annab või viskab raamatu ära. Laps, kes saab ebameeldiva raamatu, on sellele lisaks ka kurb. Jah, saab üle. Aga miks on vaja kinkida inimestele asju, mida nad ei taha?! Kommikarp või puuviljavaagen on asjalikumad kingitused (kui allergiat pole). "
"Raamatuid loen ja neid on mul kodus. Mu lapsed loevad ja lapselapsed ka. Selle üle tunnen head meelt. Alles eile käisin raamatukaupluses ja pidasin plaani jõulukingiks kellelegi raamatut osta. Aga kui sul on kolm last ja seitse lapselast ning pensioni saad veidi üle kolmesaja, siis tulin sama targalt sealt tagasi. Tühjade kätega. Vaatasin näiteks kokaraamatuid. Uhked värvilised pildid, igal leheküljel üks retsept. Loomulikult hind missugune. Selles suhtes olid vanad kokaraamatud hoopis targemad."
"Ma ise loen keskmisest inimesest rohkem, samas olen raamatute suhtes valiv ja ei osta neid raamatuid, mis domineerivad müügitabelites a'la "Naiste saladused, "100 smuutit" või "Kuidas kasvatada kassi?". Just sellist jura kiputaksegi kingikotti panema. Tõenäosus, et kui kingitakse raamat, et see siis ka lugeda kõlbab, on kaduvväike. Kuid mõistan ka kritiseerijaid. Reklaamil on kujutatud last ja last saab raamatute abil suunata ja harida. Lastele tasub raamatuid kinkida, aga täiskasvanutele riskantne."
"Mina sain igaks nääripühaks emalt raamatu või kaks. Vanaema kudus ise salli-mütsi-kindad. Ja maiustusi vanaisalt. Järgmine hommik, kui kõik veel magasid, panin mina seinalambi põlema, lugesin oma vastset raamatut, näkitsedes juurde otse kuuselt võetud komme-õunakesi-küpsiseid. Ah, ilusad ajad olid. Mitte üks raamat ei osutunud üleliigseks, siiani osa alles."
"Lugemine ise on muidugi väga mõnus ajaviide ja paneb aluse teadmistele. Loll on olla loll. Kaudselt ärritabki ehk see, et lapsed on ninapidi interneti avarustes, kasutavad viimasemaid tehnilisi võimalusi aga see, mis nad selle tehnikaga teevad, on totakas. Kiusavad, teevad selfisid, mulisevad niisama, mõni levitab pornot jne. Tase peab olema! Lugevatel inimestel on tase kõrgem."
