Lugejad: noored, tundke oma õigusi ja seiske enda eest – ärge laske tööandjal endale pähe istuda!
Eile rääkis Delfi Rahva hääles oma nukra loo ettekandja, kelle kliendid tegid naistepäeval mitmesajaeurose külma arve, mille tööandja kavatseb nüüd teenindajalt sisse kasseerida. Lugejad läksid niisuguse asjade käigu peale päris vihaseks ja soovitavad noorel naisel enda õiguste eest võidelda.
"Mis loll jutt see on? Firmast varguse peavad töötajad kinni maksma? Tundub nagu kuidagi ebatõenäoline. Krediidipoliitika on ikkagi ju firma teema. Kui kliendile antakse toidud ja joogid krediiti ehk pärast maksmisega, siis on see firma risk, mitte töötaja risk," arvab üks lugeja.
"Töötaja ei pea kinni maksma tööandja puudujääke ning kui tööandja üritab vastupidist, siis on kohtukeiss. Lisaks: kui tööandja katkestab töötajaga tekkinud vaidluse tõttu töösuhte ebaseaduslikult, siis tuleb töötajale töövaidluskomisjonist teine võit, mis mõistab välja kõik vahepealsed saamata jäänud töötasud ja nõuab tööle ennistamist või koondamistasude maksmist pluss lisatasud etteteatamata jätmise eest. Pluss maksab tööandja kinni kõik töötaja õigusabikulud, seega risk on minimaalne ning lisaks õigluse jaluleseadmisele on töötajale ka rahaliselt kasulik asi võiduka lõpuni ajada. Lihtsalt kurb on lugeda seda "saba jalge vahele ja kõrvad lonti" eesti inimese mentaliteeti, kes alati hambad ristis kõiksugu ebaõiglased ja ebaseaduslikud trahvid, arved, maksud ja tasud ära maksab ning pärast heal juhul ainult mõne anonüümse ja arglikult kiruva lugejakirja saadab," tunnistab teine.
"Eestis käib asi teisiti. Reeglina töötaja ei aja asja kohtusse. Eriti noor töötaja. Isegi kui ta kõvasti võidab, siis selles firmas ikka töökohta enam ei ole. Elu tehakse põrguks. Ja teiseks: Eestis tunnevad kõik kõiki ja ükski tööandja ei taha endale töötajat, kes eelmise tööandjaga kohut käis. Seepäras kiristatakse hambaid ja elu läheb edasi," seletab kolmas.
"Nii inetu kui külma arve tegemine ka on, siis veel inetum on restoranipidaja poolt õigusteadmisteta klienditeenindajale ajada kägu selle kohta, nagu oleks temal kohustus arve kinni maksta. Töötaja vastutab sellise kahju eest ainult tahtluse või raske hooletuse korral ja ka siis ainult otsese kahju ehk ärasöödu ja -joodu omahinna ulatuses. Rääkimata sellest, et annab argumenteerida, et kui seda toitu ei oleks tellitud, oleks toit raisku läinud ja seega ei ole tegelikult kahju tekkinud. Olulisem kui manitseda inimesi oma arveid ära maksma, on teavitada klienditeenindajaid nende õigustest suhtes tööandjaga!" arvab neljas.
"Reaalsus on järgmine: tööandjal ei ole küll õigust "külma arvet" töötajalt sisse nõuda, kuid sellest keeldumine tähendab üsna kindlalt uue töökoha otsimise vajadust," nendib viies
"Ettevõtjad koorivad noori, sest neil ei jagu enesekindlust ega teadmisi oma õiguste eest seista. Ülikooli kõrvalt olen minagi töötanud teenindajana nii restoranis kui ka suures jaekaubandusketis. Kuna noor oma õigusi ei tea, siis ettevõtja ikka kipub seda ära kasutama. Kui kassast raha puudu jääb, siis peab kassapidaja selle kinni maksma, kui üle jääb, siis ka see pole poele hea, kuid sellest puudujääke ei kaeta, kassa korrastus ja puu- ning juurviljade hindade igapäevane kontroll käib töötaja vabast ajast, puhkepausid antakse välja võimalusel... Noor kardab, et kui pead tõstab, siis kaotab töö. Noored, seiske enda eest! Tööinspektsiooni juures tegutseb töövaidluskomisjon ja antakse tööõiguse küsimustes tasuta juriidilist abi. Uurige oma õigusi, enne kui järele annate!" soovitab kuues.
"Sa ei ole süüdi teise toimepandud kuriteos. Täiesti ebaõige nõuda sellist raha ettekandjalt. Loodetavasti teavitasid politseid ja tööinspektsiooni. Alati on võimalus sellise tööandja juurest lahkuda, vähemalt võiksid teha selleks ettevalmistusi ja ka netiavarusates selle tööandja nime avalikustada ning oma valdkonna töötajatele seda teavet levitada," ütleb seitsmes.
