Lugejad: nii suure palga juures ei tohiks mingeid autohüvitisi olla!
Suhtekorraldaja Janek Mäggi võttis teemaks riigikogulaste autod ning kuluhüvitised. Tema arvates võiks esinduskuludele lisada kohased riigimaksud ning seejärel võiksid riigikogulased endale selle lisaboonusena välja maksta. Lugejatel on aga oma arvamus.
"Tänane riigikogulane on justkui võitja, kes võtab kõik. Sama hästi peaks siis ka kohalikele omavalitsusjuhtidele ja volikogu liikmetele kuluhüvitisi lubama. No muidugi läheks liiga kalliks. Üldse ei tohiks auto kui omand kuluhüvitiste alla käija," leiab esimene lugeja.
"Mina olen selle poolt, et inimesel on kindel töötasu. Igal töökohal on tööga kaasnevaid kulusid, need kõik peaksid kajastuma palganumbris. Mis kuluhüvitised? Kas õpetajale maksab keegi kuluhüvitist, et ta klassitäie õpilaste ees väärikas välja näeks ja kenasti puhtalt riides oleks? Kas kontoriametnikule maksab riik kuluhüvitist, et ta istuvast tööst tingitud vaevusi leevendada saaks (ujula, massaažid, prillid, aeroobikatrenn, kalorivaene dieet jne)," küsib teine lugeja.
"Pangem esmalt terminid paika. Kuidas nimetatakse seda, kui töötajaile makstakse lisaks palgale tema sissetulekute suurendamiseks maksuvaba ning palgana mittearvestatavat lisaraha? Tavaettevõtte puhul kutsutakse seda tavaliselt ümbrikupalgaks. Ametlik termin see pole, sest eraettevõtete puhul on see karmilt keelatud. Ehk seadustaks selle termini ja sätestaks seaduses: "Ümbrikupalga maksmine on keelatud, välja arvatud...,"" arvab kolmas lugeja.
"Kui riigikogu ise on endale need seadused teinud ja heaks kiitnud, siis peaks ju rumal olema, kui neid lisahüvesid ära ei kasuta. Pole vaja kandideerida riigikokku, kui ei suuda ära elada palgaga, mis on üle 3 korra suurem Eesti keskmisest. Need hüvitised 30% palgast (üle 1000 euro) on keskmisele inimesele ju kuupalk! Ei maksa tööandja neile mingeid esinduskulusid, ei kompenseeri pikki sõite tööle ja koju. Oleks aeg ära lõpetada see hüvitiste andmine," on neljas lugeja veendunud.
"Kui auto peale saaks maksimummäära määrata, siis ma poleks poliitikasse läinud - mis see siis nüüd olgu!? 300€ kuus vähem, aastas 3600€ vähem ja mõelge mu 101 sõbra peale - see teeb 363 600€ riigi raha," näeb viies lugeja lisaraha võimalust.
"Nii suure palga puhul ei tohiks mingeid autohüvitisi olla. Kuluhüvitised ainult kulupõhiselt ja mitte restoraniarveid makstes. Imestan alati selle üle, et enne valimisi lubatakse ei tea mida, aga nii kui Toompeale saadakse, saab enamus kutsehaiguse - võtta kõik, mis võtta annab. Istungitelt puudutakse "muu" põhjuse nime all, keegi ei tea, kas oli haige, niisama ei viitsinud tulla või sõitis hoopis ära. Mina kui valija tahaksin teada, miks minu valitud kandidaat ei osale istungil. Mind ei rahulda, et põhjuseks on kirjutatud "muu", nagu on kirjas Riigikogu kodulehel. Tavakodanik peab haiguslehe võtma, mida esimestel päevadel ei makstagi. Miks ei kuulu tavakodanik ja riigikogulane võrdse kohtlemise printsiibi alla? Kas on haiguse puhul võetud haigusleht? Valijal on õigus seda teada. Kokkuvõttes olen pettunud meie Riigikogus just nende kulu- ja autohüvitiste kasutamise tõttu. Eks need tegelased, kelle kohta see käib, tunnevad endid ise ära, teistel pole põhjust solvuda," avaldab kuues lugeja arvamust.
