Kehtinud riigikord nägi ette, et negatiivseid uudiseid ei tohtinudki üldjuhul olla lehes ega raadios. Nii levisid sellised uudised ainult jutuna rahva seas.

Siiski ilmus õnnetusest toonastes ENSV kesklehedes väike nupp, kus EKP keskkomitee ja ministrite nõukogu avaldasid kaastunnet, rohkem ei midagi.

„Mäletan, et uudis sellest hirmsast õnnetusest levis pigem suust-suhu kui ajalehe või raadio kaudu,“ meenutab üks Delfi lugeja kommentaariumis ja teine lisab: „Palju ei tohtinud sellest rääkida, isegi surmakuulutusi ei tohtinud avaldada, sest inimesi ei leitud. Kätte saadi ainult vee peal hulpijad.“

Ülerahvastatud paat läks tugevas tuules ümber

Mitme inimese meenutustest selgub, et paadis oli kindlasti rohkem inimesi kui lubatud. Arvatavasti oli tegemist Prangli saare traaleriga, mis mahutas kõige rohkem 17 inimest, aga lõbureisile tulnud taksopargi töötajaid oli alusel 47. Nad tantsisid jenkat ja lõbutsesid, olid pisut vindised ja heas tujus, võib meenutustest lugeda.

Taksopargi töötajatele tehtud lõbureisil saarel käidi koguni kahe või enama paadiga. Nii mõnigi sündmust meenutanud lugeja on sellest kuulnud oma vanematelt, kes pääsesid uppunud aluselt või olid teises paadis, mille pardalt tehti ka pilte. Samas mäletavad meenutajad asju erinevalt, mis võib olla tingitud ka sellest, et jutte räägiti ja kuuldi üks-teiselt edasi.

„Isa oli ümberläinud paadi järel teises paadis, päästis neid, keda päästa oli võimalik,“ vahendab üks lugejatest oma isa meenutusi. „Ümber läks see nii kiiresti, et ei näinud muud, kui ühtäkki oli ees liikunud paat silmist kadunud. Seejärel ilmusid peanupud veepinnale ja ümberläinud paadi põhi.“

Teise inimese mälestused räägivad sellest, et reisijad olid enamuses tekil. „Saarelt tagasisõidul oli tuul tugev ja kui laine hakkas kastma tekki, jooksid kõik inimesed ühte pardasse,“ kirjutas ta. „Nii see paat ümber läkski.“

Üks lugeja, kelle isa hukkus, teab rääkida, et Taksopargi meeskoor koos puhkpilli orkestriga läks Leppneeme Kirovi kalurikolhoosi sadamast kolhoosi kalatraaliga Pranglile esinema. Kokku oli aluseid kolm.

"Neil oli ka kaasas pärg, millegi või kellegi mälestamiseks, aga seda täpselt enam ei mäleta mille," tõdes ta. Külla aga ei olnud taidlejad
tema meenutuste järgi purjus ega ka tantsinud paadis. "Hea tuju oli lihtsalt kaasas," lisas ta.

Lisaks eluga pääsenutele tõmmati meenutaja sõnade järgi merest välja ka kolm surnukeha, kuid ülejäänud leidsid viimse puhkepaiga meres.

Tallinna Pärnamäe surnuaias on nende mälestusele pühendatud kivi 12 nimega.

Tuntud allveearheoloog Vello Mäss on nüüd leidnud Aegna ja Prangli saare vaheliselt merealalt vraki, mida ta peab 1969. aastal toonase Tallinna Taksopargi töötajate reisil koos inimestega põhja läinud aluseks.