"Tegu on taolise teemaga, mille vallas nõukogude ajal ametlikult töötas Aleksander Heintalu alias Vigala Sass. Nimelt oli ka siis keelatud igasugune posimine ning Sass riigipalgalisena käis petiseid vahele võtmas. Teda veeti helikopteriga üle terve Nõukogude liidu. Samal ajal sõjavägi tegi tema enda võimete kasutamise kohta katseid, millest üks oli selline, et pidi kirjeldama teisel pool maailma asuva NLi sõjalaeva peal toimuvat, mida sõjavägi siis raadio teel järgi kontrollis. Seda nimetatakse kaugvaatluseks.Sassi teenete kasutamine ja nende aktsepteerimisele viitab kasvõi see, et enne iseseisvumist tegi Vene sõjavägi Sassile Saaremaale korraliku talu, kaevas tiigi ning pani püsti mingi tohutu paraboolidega raadiomajaka. Kui selle kohta Sassilit küsisin, siis ta vastas, et ära parem uuri. Ülemate võimetega inimesed pandi riigi heaks tööle, petised pandi vangi. Praegu aga on selline asi käsil, mille sarnane toimus inkvisitsiooni ajal. Apteegist saad sünteetilist oopiumi valuvaigistina osta, aga Harvardi uuringute järgi de facto alkoholist süütumat kanepit pead justiitsministeriumi kaudu taotlema, kui arst selle välja kirjutab..."

"Kahjuks on asi nii, et kuni tervishoid ja inimeste tervendamine on kasumipõhine, siis seda ei saa nimetada tervendamiseks ega ravimiseks. Tervishoid ja meditsiin peaks olema eelkõige riikliku tähtusega, riigiomanduses ja see ei peaks kasumit teenima. On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid platseeboefektist, ehk et kui tegemist ei ole luumurru või mõne kehavigastusega, siis kõik haigused ja kasvajad, mille keha endale on külge tekitanud (olgu siis kasvõi välismõjust) saab keha ka väga edukalt eemaldada. Ravitsejad ja tegelikult ka paljud ravimid töötavad platseeboefekti peal. Peab lihtsalt uskuma. Kuna paljud tänapäeva rahapõhist meditsiinisüsteemi ei usu, siis usuvad nad ravitsejaid ja kui see toimib, siis on väga hea. Ei maksaks halvustada. Peaasi, et inimesed terveks saavad."

"Kui ametlik meditsiinisüsteem on lihtsalt ebameeldiv (alates sellest, et järjekorda panemise järjekorda saamiseks peab tundide kaupa helistama, lõpetades perearsti 15 minutiga piiratud visiidiajaga, millest pool kulub meie vana kooli perearstil arvutist õige koha ülesleidmiseks), siis ongi loogiline, et inimesed otsivad alternatiive. Alternatiividest suur osa on paraku ise kah lonkava meditsiinisüsteemi tagajärjed (ehk pole õigel hetkel psühhiaatri jutule sattunud). Imedesse mitteuskumine viib just nimelt intelligentse disaini teooriateni (universumi osas, mitte maa ega inimese osas)."

"Inimesed saavad meelehead vastavalt kirjutatud retseptidele. Digiretsept teeb selle eriti lihtsaks. Kui inimene haige pole siis arst annab haiguse. "Mille üle kurdate," küsib arst. Inimene hakkabki kõiki oma hädasid kurtma ja arst teab juba esimese 6 minuti jooksul, mis ravimeid kirjutada. Kirjutatakse ikka kuhjaga. "Kui ei aita, siis kirjutame teised," on tavaline kommentaar. Kui palju on niimoodi ühe organi kaudu teise organi ravi juurde jõutud kuni patsiendi surmani? Kui palju on inimestele öeldud "teil on vähk," aga tegelikult pole. Palju. Isiklikult tean mitmeid. Kuidas siis nii? Sest vähiravimid ja protseduurid on kallid."