Lugejad: kui ei tea, milliste ainetega kokku puutun, ei saa ka hinnata, kuivõrd ohtlik toode on
"Selle suitsu antikampaaniaga astuti kahe jalaga ämbrisse ja sisuliselt karistatakse karsklasi. Ega siis suitsetajal ükski pakk sigarette ostmata jää, kui suitsupakid on leti alla peidetud või pakil puudub info. Lihtsalt kassajärjekord pikeneb oluliselt, kui müüa peab peidetud kraami otsima või tooteselgitusi andma. Ja kuna suitsetajatele ja karsklastele eraldi kassajärjekordi pole, siis ka karsklased, lapsed jne. peavad kauem niigi pikkades kassajärjekordades passima. Võiks öelda, et efekt on isegi vastupidine - iga laps teab, et parimad/maitsvamad asjad on peidetud, järelikult peab see eriti hüva kraam olema, mida isegi täiskasvanute eest peidetakse."
"Müüjate peale ei mõtle keegi. Mina pean neid suitsupakke välja panema ja neid müüma, see tähendab seda, et karistatakse hoopis mind, kuna vaatan neid koledaid pilte sadu kordi päevas ja ausalt öeldes läheb mul õhtuks süda pahaks. Suitsetaja paneb paki taskusse ja kui sigareti võtmiseks see välja võetakse, jääb see pilt pihku hiljem, visatakse peale vaatamata minema. Tegelikult tuleks tegeleda palju põletavamate asjadega nagu alkoholism ja narkomaania, aga nende ohta pole kuulda midagi. Taotakse suitsetamise keelustamisega vastu rinda, et me ju tegeleme teavitus- ja ennetustööga. Pole veel näinud, et suitsetaja sõidab inimese surnuks, tapab kellegi ära või peksab suitsu mõju all naist ja lapsi. Ise kunagi suitsetasin, nüüd juba seitse aastat mitte. Ühel päeval lihtsalt mõtlesin, et enam mitte. Maha jätsin päevapealt. Muide palju neid inimesi enam ikka on, kes laste juuresolekul suitsetavad.Ikka õues või köögikubu all."
"Võtsin nõuks peale 48 aastat kestnud kimumist sellest loobuda ja hetkel on neljas lootusrikas kuu käsil, nii ei peaks mind tubataseadus puudutama, küll aga puudutab tõepoolest üldises kontekstis, sest pean sõltuma müügikorraldusest, mis mind tegelikult ei puuduta."
"Kuidas saab info puudumine inimest eksitada? See on nonsenss! Kui ma ei tea, milliste ainetega ma kokku puutun, ei saa ma ka hinnata, kuivõrd ohtlik mingi toode võib olla, sest see eksitaks mind! Teadmine eksitab, teadmatus elimineerib eksitamise, see peab küll mingi eksitus olema. Loogika lihtsalt tõrgub nii lapsikut põhjendust tunnistamast. Ja siis veel selline asi, et ma ei tohi teada, mida mulle pakutakse, millised valikud mul on ja kas mul üldse ongi valikuid. Pean hakkama nimetama kindlaid marke, mida ma tarvitan või tean, et siis pärida selle saadavuse kohta antud müügipunkris. Kuna ostja ei näe tootevalikut, siis ei tohiks seda ka müüja näha, sest alati on võimalus kassiiri selja taha piiluda (enamasti suurtes marketites on see võimalus olemas). Kui nüüd igale minu päringule hakkab müüja otsima minu poolt küsitud toodet, siis lõppkokkuvõttes võib see röövida nii minu kui teiste järjekorras ootavate klientide aja. Jabur!"
"Ei suitseta enam pool aastat, aga ikkagi tundub ka mulle nõme, et enam nikotiini ja tõrva sisaldust ei märgita. Minu arvates on see rahva tervise rikkumine, mitte hoidmine. Kes jätab maha, see jätab maha ka ilma selle jamata, mis nüüd pakkidele trükitakse. Kes suitsetada tahab, teeb seda niikuinii, trüki, mida tahes sinna pakile "kaunistuseks"."
"Ma olen isegi nõus selle direktiiviga, sest tegelikult pole mingit vahet, kui palju seal neid aineid on. Vingugaas, tõrv või nikotiin pole need põhilised vähitekitajad, seda teevad hoopis tubakataimede lehtedel olevad kiirgavad osakesed, mis kopsu kinni jäävad ja seal omale "pesa" teevad. Tubakalehed on teadupärast väga karedad ja neid taimi pritsitakse väetisega, mis sisaldab radioaktiivseid isotoope ning need jäävad tubakalehtede peale."
