Lugejad: kopsuvähk ei ole ainult suitsetajate vähk ja ei anna endast kuidagi märku
"Miks ei pöörata tähelepanu ja ei lahendata probleeme tänaval jne. Linnades on liikvel meeletult palju vanu autosid, mis ajavad sellist haisu ja tossu, et sissehingamisel jääb hing kinni, aga seda me hingame igapäevaselt. Pärnus Õli tänaval töötab vana katlamaja, kahest korstnast on töös madalam, kust teatud kellaaegadel langeb majade akendesse ja ümbruskonda meeletu suits ja kohutav hais, mis hingamist on matnud aastaid ja korteritesse imbunud lahtiste akende ja uste kaudu. Kõigele lisaks kopsuvähki lihtsalt tihtipeale ei avastatagi meie meditsiinis õigeaegselt, kuigi kaebustega käiakse arsti juures, kui üldse on võimalust olnud õigeaegselt eriarstidele või haiglasse uuringutele pääseda."
"Ma olen aru saanud, et ükski suitsetaja ei taha sellele mõelda ning oodatakse maha jätmiseks ei tea mis asja juhtumist. Kui aga arst kinnitab, et jama käes on, siis on kahjuks liiga hilja. Nagu vene rulett on see suitsetamine."
"Minu meelest nikotiinisõltuvus on üks kõige hullemaid sõltuvusi üldse. Teed, mis tahad, aga lõpuks võidab suitsuisu sind ikkagi... Olen vahel nädalaid ilma, vahel kuid, vahel 3-6 kuud, aga lõpuks tarbin ikka mõnda aega ja siis taas loobun. Kõige õigem oleks lubada inimestel tarbida näiteks huuletubakat, kuigi tal on omad miinused, siis kopsuvähki ta ei põhjusta. Mingitel seletamatutel põhjustel ei osata muuga kui keelamisega tegeleda..."
"Minu isiklik kokkupuude kopsuvähiga on olnud kahel korral. Esimene kord oli siis, kui naabrimehel, kes polnud eluaeg suitsetanud ning oli väga tervislike eluviisidega, avastati kopsuvähk. Mees kaebas küll jõuetust ja väsimust ning hingeldamist. Arstid panid kõik vaevused südame süüks. Ühel hetkel, kui leiti, et tegu hoopis kopsuvähiga, oli liiga hilja ja teha polnud enam midagi. Teine kord oli kopsuvähiga tegu siis, kui mu emal avastati kopsuvähk. Tema oli peaaegu terve oma elu suitsetanud. Filtriga sigarette ta ei tahtnud. Tal oli olnud küll infarkt ning kaks insulti, aga et sureb kopsuvähki, ei osanud keegi arvata. Mõni nädal enne surma kaebas, et suitsuisu ei olegi enam. Kõhulahtisusega viis kiirabi ta nakkushaiglasse ja seal ühel arstil tekkis mingi kahtlus ning kui kopsust pilt tehti, siis oli selge. Nädala pärast ema enam ei olnud. Tahan öelda seda, et kopsuvähk ei ole ainult suitsetajate vähk ning ta ei anna endast kuidagi eraldi märku."
"Tahtsin siia lisada just eelmise kirjutaja mõtted. Eelmise aasta lõpus suri kuu ajaga kopsuvähki minu hea sõbranna,kes polnud samuti elus suitsetanud ja nägi veel poolteist kuud enne surma rõõmus ja kõbus välja, läks kopsupõletikuga haiglasse ja sinna ta jäigi. Kopsuvähk võib olla väga salalik."
"Minu üleaedne mammi töötas enne pensionile jäämist palju aastaid Hiiu Onkoloogiahaiglas ja ütles, et tema sealoleku ajal suri seal kopsuvähki 6 inimest. Mitte ükski neist polnud elus suitsetaja olnud. Tuttava tuttav suri kopsuvähki mõned aastad tagasi ja polnud ka elus suitsetaja olnud, isegi keegi peres polnud. Naabrimees on umbes 80 ja suitsetanud üle 60 aasta. Jube kangeid suitse tõmbab. Rögistab ja sülitab küll, aga iga päev sõidab autoga poodi ja aiatöid jaksab ka teha. Võta siis nüüd kinni, kas ikka on ligi 90% kopsuvähi juhtumitest meestel seotud suitsetamisega nagu artiklis väidetakse. Ja millest siis naistel kopsuvähk, millest mitteuitsetajatel?"
