"Kui palju haigusi, allergiaid ja lööbeid on tänapäeva inimestel... varem oli allergia haruldus, nüüd igal kolmandal," lisab ta.

"Täiesti nõus. Lisaks tuleks hakata jagama maad kõigile, kes soovivad rajada oma põliskodu. Põliskodus armastusega kasvatatud toit peab jõudma Eestimaa elaniku lauale. Naturaalselt ja armastusega kasvatatud toit on täis väge ja toitaineid, mida meie näljutatud kehad väga vajavad. Tänapäeva suurpõllumajanduslikud võtted võimaldavad küll kasvatada toitu suurtes kogustes, aga inimese keha jaoks on seal vähe kasulikku. Just terved ja õnnelikud inimesed ongi see, mis võiks meie toidule kuulsust tuua," arvab teine.

"Mina arvan ka, et kogu Eesti põllumajandus tuleks kuulutada mahedaks. See on lihtsam kui otsida neid uusi turge, mida, nagu me näeme, ei leita – vahel meedias midagi hõisatakse, aga siis vajub asi jälle ära," leiab kolmas.

"Mitte kõige odavamalt ei pea tegema, vaid peab tegema nii hästi, et saab südamerahuga küsida kõige kallimat hinda ja ostja teab, mille eest see on makstud. Tooted ei tohi sisaldada kahjulikke lisandeid, maitseväärastajaid, keemilisi säilitusaineid ega pestitsiidide jääke – tooted peavad olema valmistatud toormest, mis on parema keemilise koostisega kui teistel. Kui sugulased Inglismaalt külla tulevad, siis ei jõua nad meie aiasaadusi ära kiita, isegi kui need on poest ostetud. Siin ongi meie šanss," seletab neljas.

"Meie rahvas kasvatab praegugi köögivilja ja kasvataks edaspidi veel rohkem, kui poleks seda turustamise probleemi," nendib viies.