Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugejad: keda nende punaste siltidega lollitatakse, inimesed teavad enne suuri oste hinda täpsemini kui müüjad arvavad

 (11)
JUUKSED
Foto on illustratiivneFoto: Karin Kaljuläte

Kui toidukaupade müüjad räägivad, et pühade eel on kaubandus aktiivselt käima läinud, siis tööstuskaupade kauplustes soovitakse praegusest rohkem inimesi näha. "Mingid punased hinnasildid siin ei aita. Me ei hakanud detsembri lõpus isegi reklaami tegema, sest inimesed reageerivad sellele väga nõrgalt. Ning arvan, et mitte sellepärast, et kõigil oleks juba kõik olemas, vaid seetõttu, et majanduslik olukord pole just kiita,” kirjutab tänases Põhjarannikus olmetehnika ja elektroonikakaupade keti Vilde direktor Juri Vilde. Delfi lugejad jagavad sel teemal arvamust.

"Esiteks on kaupmeestel õigus - suur enamik rahvast on vaene, kes pärast seda, kui maksab palgast ära esmased arved, siis kätte jääbki hädapärane. Saaks lihtsalt kuidagi söönuks - neid on muide 86%. Remargina olgu öeldud, et see, kui Tallinnas on ostukeskuste parklad täis, siis see ei tähenda midagi, kuna Tallinn ju ongi sisuliselt pool Eestit. Need, kes teenivad seda maagilist keskmist, on sellegipoolest hinnatundlikud. Hinnatundlik inimene kuulab enne törts kallimat ostu ikkagi maad, vaatab, mis oleks parim iseendale seatud eelarve eest ja kus ning millise hinnaga keegi seda toodet pakkuda võiks. Kui nüüd inimene on paar kuud hoidnud antud toodetel silma terasemalt peal, siis keda te kaupmehed lollitada üritate oma punaste "ossaraisk 70% soodus" siltidega? Inimene teab, et reaalselt on enne "soodukat" olnud hind selline, et pigem on see soodukas heal juhul 10-15%. Tänapäev ostetakse palju ka netist, kus hind on niikuinii oluliselt soodsam," kirjutas üks lugeja.

Seotud lood:

"Kas keegi käib eraldi tööstuskaupade poes? Kui otsesest vajadust pole millegi kindla järele, siis ei käida. Prisma, Rimi, Selver - kõik müüvad ka tööstuskaupu. Karta on, et inimesed ostavad sealt samast pooled vajalikud asjad ära. Teine pool tehnikast ostetakse kas suurest kaubanduskeskuse elektroonika poest või siis üldse netist. Eile tellisin ma SportsDirectist 300 eur väärtuses kaupa. Mul on odavalt riideid vaja, kuna palk ei võimalda maksta enam. Seega kahjuks ostsin välismaalt. Ma vaatasin isegi, et külmkappi lähen Poola ostma. Ostan sealt siis riideid ka, siis kütteraha kulule ka kasumlik. Samas Poolas riiete ostmisega on see jama, et ega seal riided palgataseme kohta (mis meil on), odavad pole. Raha ikka kulub. Ainult võit tuleb sellest, et seal saad firmakauba ja maksad nii 20-30 eurot, samas Eestist ostes saad sama asja 50 euroga. Võit on hüpoteetiline. Sama ka alkoholiga. Lätist ostes võidad 400 eurot, kui ostad maksimum koguse, Eestis oleks arve läinud 1450 eurot," kirjeldas teine lugeja oma ostuvalikuid.

"Oli aeg,kus väikelinnas (mõtlen Võru linna ) oli ainult üks apteek ja ainus tankla. Nüüd on apteeke 9 või isegi rohkem, tanklaid on 5 ja kõik müüvad hoolega. Samas on rahvaarv selles linnas ja maakonnas vähenenud märgatavalt. Ravimite hinnad on nii kõrged, et inimesed saavad osta vaid digiretseptiravimeid, mis arst on määranud. Kütusehinnad hüplevad päevas mitmeid kordi ja ikka ülespoole. Tubakatooted on piirhinnaga, mootorikütus, mida on tarvis inimkonnal hällist hauani pole piirhinda, samuti pole piirhinda elektrienergial. Inimesed, kui käite riigis ringi, siis ikka avatud silmadega. Maakatel on juba kõrini erakondadevahelisest kaklusest ja Savisaarele pole ka enam tarvis ridu raisata, uut Eestit ta enam tegema ei vaevu ja pealegi ta enam ei tahagi!"