"Ma ei osanud märgata oma abikaasa alkoholiprobleemi. Olin noor, armunud. Käisime palju väljas koos, ka baarides, restoranides. Kuid koos elades selgus, et kogu palk joodi lihtsalt maha, ka lapse pärast polnud tal muret. Nii tuli minul lõpuks ikkagi kogu see koorem enda õlgadele võtta, sest polnud valikut. Teda tegi tigedaks seegi, et sain hea töökoha ning saime normaalselt ära elada. Lihtsam oli ju sellepärast mind purjus peaga peksta."

"Ei räägi endast aga lugu järgmine :mees rassis tööd teha, elati üürikas,tööpäevad õhtul kella 21-22ni. Tuli töölt, küttis, tegi endale süüa koristas. Naine helistas mehele, et suur õnnetus juhtus ja mees tormas kohale. Laps oli käimistooliga ümber läinud see aeg, kui naine suitsul käis. Palgapäeval pandi naise võetud võlad, Hobby Halli, Anttila arved nina alla. Mees ei suitseta, alkoholi tarbib väga harva. Lõpuks osteti talu, loomad. Kõik pere jaoks! Finaalis juhtus see, et naine jättis lapsed ja pani sulasega Soome. Hiljem nõudis lapsi enda juurde, pidevad ähvardused takkapihta. Kuna oli kiire ja vist hakkas raha otsa saama hakati vara jagamist sealt kaugelt nõudma ja alimente samamoodi,selleks oligi vaja lapsi. Vot kahju. Isegi ei tea, miks. Palju on neid mehi, kellega nii tehakse. Kuidas kellelgi see väljendub. See mees on rahulik ja kannatab, aga mõni hakkab jooma, mõni annab naisele peksa, mõni lööb maha. Aga naistel õigus, nemad ju kannatanud. Tugevama privileeg on vaid vinguda!"

"Enamus inimesi ei kujuta lihtsalt ette, kes on vägivaldne mees ning mida vägivald kõigis oma nüanssides kujutab. See on tegelikult võrk, mida kootakse ohvri ümber algusest peale kavala manipuleerimisega. Vägivallatsejad on kontrollijad. On igasuguseid inimesi, mehi ja naisi. Riiakaid, laisku ja üdini positiivseid jne. Nii on ka erinevate arenguteedega vägivalda. Aga nõrgema poole ründamine ei ole kunagi õigustatud. Vägivald ilmutab ennast eriti siis, siis ohvril puuduvad valikud. Normaalne naine siiski mingil hetkel elus sünnitab lapsed ja tema töö käib mitu aastat kodus laste eest hoolitsedes. Sel ajal ei ole naisel tohutut majanduslikku võimekust. Mõelgem, kui palju on Eestis naisi, kes lihtsalt soovi korral võivad ühise kodu ukse selja taga kinni lüüa ning minna osta või üürida endale ja lastele isikliku elamispinna. Siin polegi mõtet seda kirjutada. Niisama klähvida on lihtne, kui pole asjaga kokku puutunud, aga minge näiteks vabatahtlikuks kuskile tugikeskusse ja näete inimhinge tumedamat poolt. Milliseid õudusi toimub koduuste varjus süstemaatiliselt, kusjuures mees näeb väljaspool kodu sageli välja rahulik karumõmmi. Sadistile on kodune keskkond lihtsalt ideaalne enese välja elamiseks. Eriti, kui naisel ei ole kuskile minna, et oma elu vägivaldse meheta elu jätkata. Üsna jäle on lugeda arvamusi, mis õigustavad naiste peksmist. See on ikka uskumatu."