Lugejad: Eesti Energia võrgutasud - mida rohkem säästad, seda suurem võrgutasu
Delfi lugejad on nördinud, et tegelikult on Eesti Energia võrgutasud neile inimestele, kes elektrit kasutavad säästlikult, põhjendamatult kõrge võrreldes nendega, kes ei säästa elektrit. Inimeste pahameel, nagu ikka sellistel juhtudel, kanaliseerub paratamatult Reformierakonna aadressil.
"Need, kes meeleavaldusele 18. veebruaril kohale ei saa sõita, võiksid oma elektriarved Eesti Posti vahendusel saata edasi Stenbocki Maja aadressil. Las nad seal siis tegelevad makulatuuriga. Mitusada tuhat tähitud kirja oleks ikka päris hea nali. Keegi peab ju nendega tegelema. Eesti Postist alates ja Stenbocki maja ametnikega lõpetades."
"Eesti Energia uus plaan võrgutasude lahtisidumiseks tarbitavast elektrist tähendab seda, et maal elavad üksikud pensionärid hakkavad maksma suuremat võrgutasu. Mida rohkem nad elektrit kokku hoiavad, et raha säästa ja kuidagi hinge sees hoida, seda suhteliselt suurem hakkab olema võrgutasu."
"Mina ei ole ikka veel uut elektriarvet saanud. Seega ma ei tea, kas ja kui palju on hind tõusnud. Elektrihinnaga tegelemine tundub olevat Keskerakonna valimiskampaania üks olulisimaid teemasid. Ise siiski tegeleks sissetulekute väiksusega. Aga eks sellega tegelemine on ikka hoopis keerulisem, kui kõigile nähtavaga profiiti lõigata. Opositsioon teeb seda mida ta peabki tegema. Loodan, et asi ei muutu palaganiks, vaid ürituseks mille teema on selge ja ühene. Jõudu!"
"Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
- Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
- Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
- Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
- Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
- Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
- Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
- Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
- Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
- Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
- Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
- Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
- Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
- Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
- Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
- Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
- Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
- Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
- Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
- Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
- Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
- Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
- Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
- Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
- Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
- Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
- Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
- Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
- Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
- Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
- Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
- Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009."
