Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugejad e-kursustest õpilastele: lapsed ei suuda praegugi kodus iseseisvalt õppida, mis saab siis veel ainult netikoolist

 (11)
Rahvakogu koduleht
Foto on illustratiivneFoto: Karin Kaljuläte

Eile kirjutas Päevaleht, et tuleva aasta septembrist saab igaüks avada arvutis vajaliku õppeaine täisdigitaalse kursuse ja ammu õpitu üle korrata nii, et juurde on võimalik kuulata asjatundja selgitusi, vaadata videoid ja imitatsioone ning siis õpitut kohe samas oleva testiga kontrollida. Mõistagi on e-kursused kuldaväärt õppevahend ka praegustele keskkooliõpilastele, kes ühel või teisel põhjusel ei ole mõnes tunnis osalenud. Lugejad ja lapsevanemad jagasid oma arvamusi.

"Minu algklassis käiv laps küsib alatasa, et miks ta peab kooli minema töövihikuid täitma, kui seda saaks teha kodus. Kui ta haiguse tõttu pidi ükskord kuu aega kodus õppima, siis võttis suure õhinaga kahe kuu materjali läbi ja peamiselt iseseisvalt. Ma püüdsin küll sotsiaalsetest oskustest midagi rääkida, aga selle peale ta teatas, et need ta saaks ju muusikakoolist ja huviringidest kätte ja aega oleks rohkem muusika ja tantsimisega tegeleda. Selle peale ma ei osanud enam midagi kosta."

"On enesestmõistetav, et keskaõpilane peab ise õppima. Muidu ei saa tast kõrgkoolis teadlast, vaid tuleb tavaline kutseline. Koolis käidaks vaid kord nädalas, et ühiselt arutataks ettetulevaid küsimusi. Muidu aga antaks õpilastele valdkonnad, näiteülesanded ning testil tuleks neile kõikidele vastata. Ei oska mõnda küsimust, õpi veel, kuni hakkad oskama. Päev nädalas kuluks ka kehalisele, sportmängudele, muusikale ja käsitööle. Seega käiks keskaõpilane koolis vaid kahel päeval nädalas. Jaotataks nad väiksemateks rühmadeks, et õpetajal poleks suurt karja, siis ei saa paljut selgitada, sest tase on liig erinev. Kuid kardan, et meil kukub kõik välja nagu alati."

Seotud lood:

"Nalja teete? See ei lähe kohe mitte. Kui lapsed ei suuda praegu kodus iseseisvalt õppida, siis mis saab ainult "netikoolist".

"Neid, kes on suutelised ennast ilma õpetaja (kupja, suunaja, kontrollija, aitaja jne) abita netist õppides harima, on väga vähe. Enamusel meist puudub selleks vajalik sisemine distsipliin. Käies praegu töö kõrvalt ümberõppes, näen väga selgesti, kui oluline on regulaarne kokkusaamine õpetaja ja rühmaga, kui suur on sellest saadav tugi. Enamus nendest, kellel on keskkool mis iganes põhjusel pooleli jäänud, ei kuulu vägevate iseõppijate kategooriasse. Ometi kiidan ma selle algatuse heaks, sest see võimaldab nendel õpilastel, kellel võb-olla oma koolis vastav aine on kehval tasemel, õppida huvipakkuvat juurde."

"Kasutegur sõltub kursuse ülesehitusest. Eeldagem, et e-kursuse võtnu on nagunii keskmisest motiveeritum, seega jääb üle vaid kursus ise. E-kursus peaks kindlasti olema dünaamiline, s.t teemad peaksid olema esitatud n-ö tükkidena, u 10-15-minutiliste videotena, mille juures on ka slaidid ning võimalus terviktekst alla laadida. Seal peaks olema palju lühiteste terminite, definitsioonide jms õppimiseks. Seal võiks olla foorum, kust saab nõu küsida või kus saab mõnel asjakohasel teemal arutleda. Visuaalne pool peaks olema kena ja huvitav (pildid, ilusad värvikombinatsioonid). Hea, läbimõeldud ja dünaamilise sisuga e-kursus on õppijale kindlasti kasulik ja vajalik, sest see kiirendab aine omandamist märgatavalt."

"E-kursus kui visuaalne õppevorm on tõhus aladel kus teaduslikuks meetodiks on vaatlus, eelkõige loodusteadused. E-kursus võimaldab esitada ning "vaadelda" väga suures ulatuses materjali. Ainetes, kus suur osa on mõttetööl ja mis nõuavad tagasisidet nagu matemaatika, kirjandus, filosoofia, osa füüsikast, saab e-kursus olla ainult toetav, aga mitte põhiline õppevorm. Keeleõppega on sõltuvalt keelest nii ja naa, aga keeleõpetaja korrektuurid on igal juhul vajalik nagu ka jutud kultuuritaustast."