Lugejad: arstiaeg pandud eelmise aasta juunis selleks aprilliks, kirurg aga enam ei tööta ja aeg lükati edasi 2 kuud
Tänane Päevaleht teeb ülevaate pikkadest ravijärjekordadest sõna otseses mõttes järjekorra keskelt. Ida-Tallinna keskhaiglas pääseb löögile see, kes saabub kõige varem ukse taha haigla avamist ootama. Seetõttu kogunebki igal esmaspäeval järjekorda mitukümmend inimest, et eriarstile aeg kirja saada. Oma ravijärjekordade lugusid jagavad meiega ka lugejad.
"Maakonna haiglates pole tasulist vastuvõttu, ootasin tugevate jalavaludega üle nelja kuu enne, kui neuroloogile pääsesin, siis selgus, et oli seljanärvi pitsumine. Aina korrati, et numbrid läbi, helistage umbes kuu pärast, magnet-tomograafi ilma neuroloogita ei saa, ka pole perearsti võimuses ilma seljavaluta aga tugevale jalavaludega inimesele vaid vaatlusega diagnoosi panna."
"Pensionäridel või töötutel on veel aega seista seal järjekorras või helistada - nemad saavad mõne vaba aja - see antakse ka 3 kuud hiljemaks. Tööealised käivad enamuses tasulistel vastuvõttudel. Ei tea inimest, kes ei arvaks, et meie haigekassa süsteem ei tööta ammu enam. Abi pole kuskilt saada - lisaks on paljud head arstid jalga lasknud."
"Õlg valutab, arst soovitas veemassaaži muule ravile lisaks. Läksin siis registreerima ja mulle pakuti veebruarikuud... halloo, aprilli lõpupäevadest järgmise aasta veebruarit, see on 10 kuu pärast. On see normaalne?"
"Samas on probleem selles, et patsiendid ei tule kohale ja oma aega ära ei anna ( seda saab teha tel teel)."
"Järjekord on oluliselt pikem, ärge unustage perearste, kes väljastavad eriarsti juurde saatekirja. Minu perearsti järjekorrale on järjekord, st järjekord on nii pikk, vaja oodata õiget hetke, et saada oma nimi järjekorda. Inimesel võiks olla võimalus, kas maksta sotsmakse või mitte ja kas läheb selle raha eest hoopis eraarsti juurde!"
"Mul oli Ida-Tallinnas pandud kirurgi aeg juunikuus eelmine aasta, selle aasta aprilliks. Kui päev hakkas lähenema, selgus et seda kirurgi enam seal ei tööta ja tema asendajal on sel päeval koolitus. Aeg lükati edasi 2 kuud."
"Mõned aastad tagasi suunas perearst kilpnäärme uuringule. Paar kuud ootasin küll, kalendris tõmbasin kuupäevale punase joone ümber, et maha ei magaks. Läksin varem kohale, kujutasin ett, et koridor inimesi täis nagu konveieri peal. Uuringukabineti ukse taga vaikus, ei ühtegi inimest. Õde jalutas haigutades, küsis kas siia? Ütlesin,et jah aga minu numbrini aega. Tulge sisse, sest ega täna enam kedagi ei tule. Selline on elu meie Eesti Vabariigis."
"Just sellel esmaspäeval valisin 233(!) korda telefoniga enne, kui sain registratuuri kätte ja numbri septembrikuusse. Olen veel õnnelik ka - kui poleks vedanud, saaksin uuesti üritada alles juuni alguses oktoobriks.
See, et algselt pidi hakatama numbreid jagama kell 9:00 ja siis kätte saades teatati, et jagamise algus lükatud lõunaks ja tuleb uuesti helistada isegi ei vääri kogu jama taustal kurtmist."
"Viimati soovisin gastroenteroloogi juurde järjekorda. Kolm kuud üritasin ja lõpuks öeldi, et kui järgmine kuu löögile saan, siis järjekord 6 kuud. Viimases ahastuses helistasin otse arstile (olin seal ka varem käinud) ja tema õnneks leidis mulle aja 2 kuulise ooteajaga. Nüüd kahjuks on see sümpaatne arst pensionile siirdunud. Põen refluksi ja perearst soovitab aina antatsiide neelata. Kaua ma neid krõbistan, pealegi on need väga kahjulikud. Nüüd olen pöördunud posija poole, sest muud väljapääsu pole. Kui loota meie meditsiinile, siis ennem sured, kui abi saad. Aga seda ju oodataksegi, et vähem vanu üleval pidada. Nagu ütles Eve Pärnaste, sellise riigi ma küll ei võidelnud ja hakkas nutma."
"Pidev kroonilise seljavalu ägenemine veebruaris ajas perearstile, too kirjutas valuvaigistit, aga valu läks aina suuremaks, siis kirjutas saatekirja valuravikabinetti, seal käisin eile (seega ootejärjekord 3 kuud), valuraviarst kirjutas jälle valuvaigistit ja käskis panna aja neuroloogile. Sain aja - 22. august. Valuraviarstiga kohtun septembri keskel. Arvan, et parem on meile kõigile, kui ma valu kätte ära sureksin. Siis saab keegi mu vastuvõtuaja endale."
Hea lugeja! Kui sinulgi on sarnaseid lugusid rääkida, pane need teele aadressil rahvahaal@delfi.ee või kirjuta siia kommentaariumisse!
