"Mina kuulun nende hulka, kes oli sunnitud oma lapsed ja lapselapsed enda juurde sisse kirjutama, et saada linna lasteaeda ja hiljem kooli, kuna laste ema käib linnas tööl. Elavad nad linnast väljas, aga mina klassifitseerun hoobilt MITTE üksi elavaks pensionäriks. Laps ütles küll, et ta maksab ise mulle selle 115 euri, aga ei saa mina sellest rikkamaks, temal endal lapsed ja ei ole sugugi kerge."

"Minu vanavanemad olid targad ja lahkusid 1992. aastal Soome. Nemad ei pea muretsema 115€ suuruse toetuse pärast. Igakuine pension on neil ~800€, pluss tasuta takso kodu ja perearstikeskuse vahel. Lisaks nendel kuudel, kui on vaja palju ravimeid osta (millest nagunii vähemalt 60% kinni maksab Soome riik), toetab Soome veel korteri üüri maksmisega 50% ulatuses."

"Võiks kohe kirjutada, et abistatakse neid, kellel pole lapsi. Kui minu laps, kes elab mujal näljapajukil ja on kodune sissekirjutus, siis teeb see mu automaatselt mitte üksielavaks pensionäriks."

"Aga mul pole ei lapsi ega abikaasat ja ikka pole üksikpensionär, sest elan eramaja osas ja olen naabritega (kes kohe mitte pole minu pere) ühisele pinnale sisse kirjutatud. Selle eest maksan kopsakat maamaksu, kuigi mulle isiklikult ei kuulu üle 1000 m2."

"Panin juba hambaarsti aja, saan pisut juurde makstes 2 plommi ja ongi läinud. Meie kandis pole arsti, kes annaks mulle võimaluse 85 euro riigitoetuse saamiseks. Need tingimused selleks on jube jaburad. võiks ju olla, et saan 85 eurot ja ülejäänu maksan ise, aga ei, peab tegema kehvemast materjalist tööd."

"Minu vanaisa on üksik, saab selle 115€ lisaks, on väga õnnelik selle üle. See summa katab ligi poole küttepuude koorma maksumusest, väga suureks abiks. Kuna tema juurde on sisse kirjutatud üks lapselaps, kas tal ikka on õigust sellele rahale? Lapselaps muidugi ei ela enam aastaid juba temaga koos..."