Veok saabus - dresseerijad avasid uksed. Panin tähele, et Medi tegi korduvaid liigutusi. Õõtsus ühelt küljelt teisele. Selline käitumine tekib loomadel, kes vabaduses elades läbivad pikki vahemaid, aga vangistuses teevad korduvaid liigutusi, et simuleerida liikumistunnet.

Kui Medi rahulikult veoki kastist välja sammus, märkasin, kui närvilised olid dresseerijad. Ainus rõõmus nägu seal kambas oli Lauri Viiknal. Muidugi pidi ta rõõmus olema - tema on ju mees, kes tõi elevandi restorani! Tähelepanu muudkui tuleb ja tuleb.

Vaata videost elevandi reisi tsirkusest restorani ning tagasi!

Lapsed tõid Medile puuvilju ja kapsast süüa. Olen elevantidest palju loodusfilme näinud ning võin 100% kindlusega väita, et Medi londil on miskit viga. Ta ei söönud nii, nagu elevandid söövad. Ta ei tõstnud asju suhu, vaid loopis kuidagi ühe nurga all. Ma ei ole kindel, aga ma arvan, et ta ei suuda oma lonti üle oma silmade tõsta.

Kui elevant tahtis tiiki minna, siis seda dresseerija ei lubanud, kurjustas ja lükkas Medi tagasi. Siis tuligi aeg, kui Medi oli vaja veokisse tagasi viia.

Medi liikus kohmakalt longates mõne hetke dresseerijaga kaasa. Kui ta veokile lähemale jõudis, otsustas ta sinna mitte minna, vaid läks hoopiski metsa alla. Dresseerijad olid endast väljas, karjusid ning kurjustasid. Üks neist lõi labakäega Medile vastu nägu. Selle peale tegi Medi kurja häält, kuid lõpuks andis ta siiski järele ja läks autosse tagasi.

Tõesti, keegi ei peksnud teda seal raudkangiga ning seda ma ei arvanudki. Aga neid dresseerijaid nähes ei kahtle ma enam selles, et teda löödi. Varasemate löömiste kohta tehti politseisse ka avaldused. On näha, et Medi on vana ning teda ei oleks vaja vedada ühest riigist teise. Ta väärib hoopiski ilusat pensionipõlve kuskil vaikses looduspargis.