„Puhkasime nädalavahetusel Haapsalu kandis ja otsustasime mere äärde jalutama minna. Märkasime vees kahte hüljest ja olime sellest vaimustuses, sest hülgeid näeb ju ainult loomaaias väikeses basseinis,” rääkis Delfile Sigrid.

„Jõudsime vaid korra mõelda, et hüljestel on vist juba pojad ka, kui mõni samm edasi jalutades märkasime, et lume peal keegi magab – oligi hülgepoeg! Loom oli uudishimulik, aga veidi pelgas ka. Väga lähedale ei julgenud me minna – vanemad ju vees valvasid ja pisikest kuidagi traumeerida ka ei tahtnud,” sõnas Sigrid, kes koos kaaslasega loomast eemalt mõned videod tegi ja hülgepoja seejärel puhkama jätsid.

„Magus uni saabus põhimõtteliselt kohe, kui olime tema jaoks ohutusse kaugusesse jõudnud,” meenutas Sigrid, kes lisas, et paar on selle juhusliku kohtumise üle ääretult rõõmsad. „See jääb kindlasti eluks ajaks meelde.”

Eestis elab kaht liiki hülgeid, hallhülged ning viigerhülged, kes poegivad veebruari teisest poolest märtsi keskpaigani. Keskkonnaamet on varem rõhutanud, et poegivaid hülgeid ei tohi häirida, nii et Sigrid ja tema kaaslane tegid eemale hoides väga õigesti. Tasub teada, et hüljeste häirimine võib olla ka ohtlik, sest loomad võivad segajat rünnata.

Pisikesed hülgepojad erinevad oma mustjas-hallidest vanematest kandes kollakasvalget titekarva. Noore hülge rasvapolster on peaaegu olematu ning seetõttu on kaasasündinud kohev kasukas talle sooja hoidmiseks hädavajalik. Hülged eelistaksid poegida külmal puhtal lumel, ent soojematel aegadel tuleb neil leppida külg-külje kõrval mustal ja niiskel maapinnal lesimisega. Sellises keskkonnas pole noorte kohevast kasukast kasu, sest vettinud karvkate sooja ei hoia.

Sündides kaalub hallhüljes 11–12 kilogrammi, kuid imetamise ajal kosub jõudsalt, võttes kuni kaks kilogrammi päevas juurde. Selle põhjuseks on hülgepiima erakordselt kõrge, umbes 50-protsendine rasvasus. Imetamine kestab kolm nädalat ja seejärel peavad noored hülged juba ise hakkama saama. Kevadel ootavad neid ees pulmad ja karvavahetus, suvel kalapüük ning rasvavarude täiendamine.

Teadlased on vanu küttimisandmeid analüüsides hinnanud, et hallhülgeid elas Läänemeres sajakonna aasta eest umbes 80 000 kuni 100 000 looma. Intensiivne küttimine ja meresaastatus viisid looma arvukuse 70-ndatel vaid 5–7 protsendini esialgsest. Nüüd on hallhüljeste arvukus taastumas, veidi rohkem kui 30 000-isendiline Läänemere asurkond kasvab 5–6 protsenti aastas.